Hellenism

Allikas: Vikipeedia

Hellenism on kultuuriperiood Aleksander Suure surmast 323 e.m.a kuni Egiptuse langemiseni Rooma võimu alla 30 e.m.a. Hellenism tähendab pärast Makedoonia Aleksandri vallutusi idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuuri segunemist idamaade kultuuriga.

Mõiste hellenism võeti kasutusele 19. sajandil, tähendades kreeka kommete, hariduse, kasvatuse ja kunstisaavutuste ülevõtmist mittekreeklaste poolt.

Hellenistlikku riiki juhtis valitseja, tuginedes armeele. Polised kaotasid oma senise tähenduse ja hakkasid alluma suurriikide valitsejale. Hellenistliku valitseja võim hakkas sarnanema idamaisele (absoluutne kuuletumine ja enda jumalikustamine). Tekkis valitsejakultus.

Hellenismi ajajärgu kultuuris lahknesid loodusteadused ja filosoofia, kreeka keel (koinee = Atika murdel põhinev kreeka keel) sai maailmakeeleks ja kirjanduses kadusid rahvalikud jooned (tekib elitaarne kirjandus). Sõjavägi hakkas koosnema palgasõduritest, sõjatehnika ja sõjalaevad täiustusid. Linnade välisilmed muutusid kreekataolisteks. Kõikidel uuslinnadel korrapärane kavastus, linnatänavad ristuvad 90° nurga all ja moodustavad korrapäraseid ruudu- või ristkülikukujulisi kvartaleid. Rajati suurlinnad Aleksandria (Egiptus), Antiookia (Süüria) ja Pergamon (Väike-Aasia). Hellenismiajastu suurim linn oli Egiptuse Aleksandria, mille elanike arv oli üle ühe miljoni.

Hellenismi ajalõik oli Kreeka teaduse hiilgeaeg. Klassikalisel perioodil veel filosoofia kui terviku raames püsinud teadusharud eraldusid nüüd omaette valdkondadeks – matemaatika (Eukleides, Ptolemaios jt.); füüsika (Archimedes jt.), Ptolemaios pidas kosmose keskkohaks maakera ja koostas maakaardi.

Skulptuuris hakati rõhutama inimisiku välimust, rõhuga tunnetel ja liikumises, ilmus naise (alasti) figuur. Kreeka skulptuuri ilmuvad tohutute mõõtmetega kujud – kolossid (ilmne mõju egiptuse kultuurist).

Filosoofias ei arutletud enam kodaniku vooruste üle, vaid kuidas maailmariigis (kaoses) õnnelik olla ja saavutada hingerahu.

Religioonis kujunesid uut laadi uskumused, ida ja lääne usuliste arusaamade ühinedes algas jumalate samastamine (uskuda võis ka kõiki vanu jumalaid). Religioonist kadusid kodanikkonda ühendavad suured usupidustused, mis asendusid müsteeriumikultustega.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]