Bregenz

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Bregenz

saksa Bregenz
baieri Breagaz
Bregenz Luftbild.jpg

Pindala: 29,5 km²
Elanikke: 29 806 (1.01.2018)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 47° 30′ N, 9° 45′ E
Bregenz (Austria)
Bregenz

Bregenz [ˈbʁeːgɛnt͡s] on linn Austrias, Vorarlbergi liidumaa pealinn. Linn asub Kesk-Euroopa suuruselt kolmanda mageveejärve Bodeni järve idakaldal, Šveitsi (läänes) ja Saksamaa (loodes) vahel.

Linn asub platool, mis langeb Pfänderi mäe jalamil mitme terrassina järveni. See on magistraalteede ristmik Reini orust Saksa Alpide eelmäestikeni, koos kruiisilaevadega Bodeni järvel.

See on kuulus iga-aastase suvise muusikafestivali Bregenzer Festspiele, samuti tantsufestivali Bregenzer Spring poolest.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Bregenz, Caspar Meriani vasegravüür umbes aastast 1650

Esimene asustus pärineb umbes aastast 1500 eKr. Strabon on maininud keldi hõimu brigante selles Alpide piirkonnas. 5. sajandil eKr asutasid keldid Brigantioni, mis oli üks nende tugevaimini kindlustatud paiku. Pärast lahinguid aastal 15 eKr vallutasid roomlased Brigantioni ja linnast sai Rooma laager. See sai munitsiipiumi staatuse (Brigantium) 50. aasta paiku ja seal asus Rooma Bodeni järve laevastik. Aastal 259/260 purustati Brigantium alemannide poolt, germaani rahvas, kes asus piirkonda 450. aasta paiku.

Aastatel 610-612 töötasid Bregenzis misjonäridena Columbán ja Gallus. Aastast 917 oli loss Udalrichingite elupaik (Vorarlbergi valitsev dünastia), kes kutsusid end Bregenzi krahvideks. Dünastia hääbus 1150. aasta paiku. Esimese Ulrichi poeg oli Gebhard, sündinud aastal 947. Temast sai Konstanzi piiskop. 1170. aasta paiku asutas Hugo von Tübingen (Montfort) linnalise asula (esmamaining aastal 1249), mida laiendati 13. ja 14. sajandil ning aastatel 1650-1652.

Linn müüdi 1451. aastal ja 1523. aastal Habsburgidele ja jätkas Austria võimu all, välja arvatud lühike Rootsi vägede okupatsioon Carl Gustaf Wrangeli juhtimisel Kolmekümneaastase sõja ajal, kuni 19. sajandini. Bregenz oli Baieri võimu all aastatel 1805-1814. Aastatel 1842-1850 ehitati Bodeni järvele sadam. Aastal 1883 ja aastatel 1889–1891 sadamat laiendati ning 1884. aastal loodi Austria laevateenistus. Raudteeühendus on aastast 1872 ja aastast 1884 üle Arlbergi. Sealt alates laienes linn ümberkaudsetele maadele.

Alates 1726. aastast on Bregenz olnud Austria administratsiooni peamine asukoht Vorarlbergis (Obervogtei, aastal 1786 Kreisamt, aastast 1861 Landtagi asukoht, aastast 1918 Landeshauptmanni asukoht). Rieden-Vorkloster ja Fluh liideti Bregenziga vastavalt 1919. ja 1946. aastal. Linna pommitati 1945. aastal ja purustati 72 hoonet.

Suurimad välismaalaste rühmad
Riik Rahvaarv
Türgi 1329
Saksamaa 1035
Venemaa 422
Bosnia ja Hertsegoviina 396
Horvaatia 223
Pfänder, Bregenzi panoraampunkt.
Martinsturm, ehitati aastal 1601.
Kongressi- ja Kultuurikeskus.
Püha südame kirik.
Iidne linnamüür, ülalinn.

Vaatamisväärsusi[muuda | muuda lähteteksti]

Ülalinn[muuda | muuda lähteteksti]

  • Jäänukid 13. ja 16. sajandist
  • Linnamüür
  • Vana raekoda (1662)
  • Martinsturm (Martini torn). Algselt ehitatud roomlaste poolt, seal oli kabel freskodega 1362. aastast. Aastatel 1599-1601 lisati korrus. Sellel on suurim barokk sibulakujuline torn Kesk-Euroopas ja seal asub sõjaajaloo muuseum.
  • Püha Galluse gooti stiilis kihelkonnakirik: selle romaani stiilis vundamendid pärinevad 1380. aasta eelsest ajast, kuid see ehitati ümber 1480. aasta paiku. 1737. aasta paiku kujundati seda barokk stiilis ümber.
  • Herz-Jesu kihelkonnakirik (1905–1908).

All-linn[muuda | muuda lähteteksti]

  • Raekoda, ehitatud aastal 1686 (fassaad aastast 1898)
  • Gooti stiilis Seekapelle (järvekabel)
  • Landhaus (ehitatud aastatel 1973-1982 W. Holzbaueri poolt)
  • Endine Kornhausmarkt (ehitatud aastatel 1838-1940, muudetud aastatel 1951-1955); praegu on seal teater.
  • Protestantlik Püha risti kirik (1862–1864)
  • Kihelkonnakirik
  • Püha Columbáni kirik (1962–1966)
  • Kunsthaus Bregenz (1991–1997) (moodsa kunsti muuseum)
  • Tourismushaus (turismikeskus) (1994–1998).

Vorklosteri ringkonnas on veel Maria Hilf kihelkonnakirik (1925–1931, C. Holzmeister, interjöör aastast 1980) ja Mehrerau tsistertslaste klooster.

Gebhardsbergi kaljul on jäänused Hohenbregenzi kindlusest (purustati rootslaste poolt aastal 1647).

Inimesi[muuda | muuda lähteteksti]

Sõpruslinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]