Qingi dünastia
|
Qingi dünastia 1644–1912 | |||||
.svg)  Qingi dünastia lipp (1889–1912)
Qingi dünastia vapp (1909–1912)
| |||||
.svg) Hiina keisririigi ala 1890. aastal | |||||
| Valitsusvorm | absoluutne monarhia | ||||
|---|---|---|---|---|---|
| Pealinn | Peking | ||||
| Hümn |
《鞏金甌》 "Gong Jin'ou" | ||||
| |||||
| |||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| VANAAEG | |||||||
| 3 monarhi ja 5 keisrit | |||||||
| Xia dünastia 2070–1600 eKr | |||||||
| Shangi dünastia 1600–1046 eKr | |||||||
| Zhou dünastia 1122–256 eKr | |||||||
| Lääne-Zhou | |||||||
| Ida-Zhou | |||||||
| Kevadete-sügisete ajastu | |||||||
| Sõdivate riikide ajastu | |||||||
| KEISRIRIIGI AEG | |||||||
| Qini dünastia 221 eKr–206 eKr | |||||||
| Hani dünastia 206 eKr–220 pKr | |||||||
| Lääne-Hani | |||||||
| Xini dünastia | |||||||
| Ida-Hani | |||||||
| Kolm kuningriiki 220–280 | |||||||
| Wei, Shu & Wu | |||||||
| Jini dünastia 265–420 | |||||||
| Lääne-Jin | |||||||
| Ida-Jin | 16 kuningriiki 304–439 | ||||||
| Lõuna- ja põhjadünastiad 420–589 | |||||||
| Sui dünastia 581–619 | |||||||
| Tangi dünastia 618–907 | |||||||
| 5 dünastiat & 10 kuningriiki 907–960 |
Liao dünastia 907–1125 | ||||||
| Songi dünastia 960–1279 |
|||||||
| Põhja-Song | Lääne-Xia | ||||||
| Lõuna-Song | Jin | ||||||
| Yuani dünastia 1271–1368 | |||||||
| Mingi dünastia 1368–1644 | |||||||
| Qingi dünastia 1644–1911 | |||||||
| UUSAEG | |||||||
| Hiina Vabariik 1912–1949 | Hiina keisririik 1915–1916 | ||||||
| Hiina Rahvavabariik 1949– |
Hiina Vabariik | ||||||
| Hiina ajalugu Hiina dünastiad Hiina sõjaajalugu Hiina kunsti ajalugu Hiina tehnika ja teaduse ajalugu Hiina hariduse ajalugu | |||||||
Qingi dünastia (tuntud ka kui Mandžu dünastia) oli Hiina viimane keisridünastia, mis valitses aastatel 1644–1912. Qingi dünastiale eelnes Mingi dünastia ning pärast selle langemist kuulutati 1912. aastal välja Hiina Vabariik.
Dünastia rajasid mandžud, kes vallutasid Pekingi 1644. aastal, lõpetades Mingi dünastia võimu. Qingi riik saavutas 18. sajandil oma suurima territoriaalse ulatuse, hõlmates lisaks Hiina tuumaladele ka Tiibeti, Xinjiangi ja Mongoolia.
Dünastia tähtsamateks valitsejateks peetakse keiser Kangxit (1661–1722), keiser Yongzhengi (1722–1735) ja keiser Qianlongi (1735–1796), kelle ajastul Qingi riik oli majanduslikult ja poliitiliselt tugev.
19. sajandil nõrgendasid Qingi dünastiat mitmed kriisid, nagu Esimene oopiumisõda (1839–1842), Taipingi ülestõus (1850–1864), Hiina-Jaapani sõda (1894–1895) ja Bokserite ülestõus (1899–1901). Need konfliktid vähendasid riigi stabiilsust ja suveräänsust.
Dünastia langes pärast 1911. aasta Xinhai revolutsiooni, mille tulemusel kuulutati 1912. aastal välja Hiina Vabariik.