Seleukiidide riik

Allikas: Vikipeedia
Seleukiidide riik
312 eKr63 eKr
Seleucid-empire-323BCE.png
Pealinn Antiookia


Seleukiidide riik ehk Süüria kuningriik oli vanaaja riik. Keskuseks oli Antiookia. Lagunedes tekkisid Pergamoni, Baktria, Partia jt riigid. 141 eKr loovutati eraldunud Partiale veel ka Mesopotaamia alad.

Seleukiidide riigi moodustumine[muuda | muuda lähteteksti]

Diadohhide riigid enne Ipsuse lahingut, 301 eKr

Aleksander Suure (356 eKr–323 eKr) loodud maailmariik lagunes Diadohhide sõdades ja Makedoonia jäi laostuva riigiosa tuumikuks. Alek­sander Suure väejuhid ja järglased diadohhid (kreeka keeles diadochos, 'järglane'; tähtsamad: Antigonos, Kassandros, Ptolemaios, Seleukos, Lysimachos) võitlesid pärast Aleksandri surma (323 eKr) ülemvõimu ja seejärel riigi jagamise pärast. Makedoonia riik jagunes pärast Aleksander Suure surma Kreeka ja Makedoonia, Egiptuse, Väike-Aasia ja Aasia osaks ning kujunesid Ptolemaioste (Egiptus), Seleukiidide (Süüria ja Mesopotaamia), Antigoniidide (Make­doonia) ja Attaliidide (Pergamon) hellenistlikud riigid.

Philippos II-e ja Aleksander Suure väepealik Seleukos I Nikator (kreeka keeles 'võitja'; umbes 358 eKr–281 eKr) Seleukiidide dünastiast, Seleukiidide riigi rajaja, sai 321 eKr Babüloonia satraapia asevalitsejaks, kindlustus seal sõja järel Antigonos I-ga lõplikult 312 eKr ja vallutas seejärel Aleksander Suure endise impeeriumi idaalad kuni Indiani. Seleukos I kuulutas enda 305 eKr kuningaks, Ipsóse lahingu tulemusena (301 eKr) omandas ta Süüria alad.

Makedoonia väepealik ja diadohh Antigonos I poeg ja Makedoonia kuningas 294288 eKr Demetrios Poliorketes sai Lysimachose ja Pyrrhose käest aastal 288 eKr lüüa ja põgenes Väike-Aasiasse, kus hakkas sõdima Seleukos I vastu, kuid sai lüüa ja langes vangi, kus ta peagi suri. Tema poeg Antigonos II sai aga Makedoonia kuningaks ning antigoniidid valitsesid riiki kuni roomlaste sissetungini.

Pärast Lysimachose võitmist (281 eKr), sai Seleukos I enamiku Väike-Aasia ja Lüüdia valitsejaks.

Seleukos I järglaste, Antiochos I, Antiochos II, Seleukos II ja Seleukos III ajal võitles riik ülestõusudega Bitüünias, Pergamonis, Baktrias ja Partias ning esimeses Süüria sõjas (274–271 eKr) Ptolemaioste vastu.

Seleukiidide riik ja Väike-Aasia, 188 eKr

223 eKr võimule tulnud Antiochos III suutis järgneva 25 aasta jooksul taastada riigis korra ning allutada Baktria ja Partia taas oma võimule. Antiochos III võitis ka 204 eKr Ptolemaios V ning Egiptus kaotas enamiku oma ülemerevaldustest (Väike-Aasia rannikualad ja selle läheduses asetsevaid saared) ning Lõuna-Süüria. Rahuleppe kohaselt pidi ta abielluma Seleukiidide dünastiasse kuuluva Antiochos III tütre Kleopatra I-ga.

Rooma-Pärsia sõjad[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Rooma-Pärsia sõjad, Antiochos III, Antiochos IV

Antiochos III alustas ka Rooma–Seleukiidi sõda (192–188 eKr), Rooma riigiga, oma püüdlustes allutada Anatoolia, kuid Magnesi lahingu (190 eKr) järel sõlmitud Apamea rahulepinguga pidi loobuma aladest Tauruse mäestikust läänepool. Pärast Seleukiidide riigi purustamist Rooma riigi poolt tekkis Suur-Armeenia. Tigran II ajal (95–55 eKr) muutus Suur-Armeenia vägevaks riigiks, mis laius Palestiinast Kaspia mereni. Pärast seda, kui Tigrani äi ja liitlane Pontose kuningas Mithridates VI sai 66 eKr Rooma väejuhilt Pompeiuselt lüüa, ei suutnud liitlasteta jäänud Tigran kahel rindel võidelda ning kaotas Rooma-Partia liidule ja jäi ilma kõigist vallutatud aladest peale päris Suur-Armeenia. 64 eKr muudeti piirkond Rooma impeeriumi provintsiks.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]