Seleukiidide riik

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Seleukiidide riik
31263 eKr
Seleucid-empire-323BCE.png
Pealinn Tigrise-äärne Seleukeia (305−240 eKr), Antiookia (240-64 eKr)
Religioon kreeka, babüloonia, zoroatrism, budism
Riigikeeled kreeka
Peamised keeled pärsia, aramea


Seleukiidide riik (vanakreeka keeles Βασιλεία τῶν Σελευκιδῶν), hiljem sisuliselt Süüria kuningriik oli antiikaja hellenistlik impeerium, mis tekkis Aleksander Suure riigi jagunemisel ja mis oma kõrgajal ulatus Väike-Aasiast Indiani. Pealinnaks oli aastatel 305−240 eKr Tigrise-äärne Seleukeia, seejärel Süüria Antiookia.

Seleukiidide riigi moodustumine[muuda | muuda lähteteksti]

Diadohhide riigid enne Ipsose lahingut (301 eKr)

Aleksander Suure (356 eKr–323 eKr) loodud maailmariik lagunes Diadohhide sõdades ja Makedoonia jäi laostuva riigiosa tuumikuks. Alek­sander Suure väejuhid ja järglased diadohhid (kreeka keeles diadochos, 'järglane'; tähtsamad: Antigonos, Kassandros, Ptolemaios, Seleukos, Lysimachos) võitlesid pärast Aleksandri surma (323 eKr) ülemvõimu ja seejärel riigi jagamise pärast. Makedoonia riik jagunes pärast Aleksander Suure surma Kreeka ja Makedoonia, Egiptuse, Väike-Aasia ja Aasia osaks ning kujunesid Ptolemaioste (Egiptus), Seleukiidide (Süüria ja Mesopotaamia), Antigoniidide (Make­doonia) ja Attaliidide (Pergamon) hellenistlikud riigid.

Philippos II ja Aleksander Suure väepealik Seleukos I Nikator (kreeka keeles 'võitja'; umbes 358 eKr–281 eKr) Seleukiidide dünastiast, Seleukiidide riigi rajaja, sai 321 eKr Babüloonia satraapia asevalitsejaks, kindlustus seal sõja järel Antigonos I-ga lõplikult 312 eKr ja vallutas seejärel Aleksander Suure endise impeeriumi idaalad kuni Indiani. Seleukos I kuulutas enda 305 eKr kuningaks, Ipsóse lahingu tulemusena (301 eKr) omandas ta Süüria alad.

Makedoonia väepealik ja diadohh Antigonos I poeg ja Makedoonia kuningas 294288 eKr Demetrios Poliorketes sai Lysimachose ja Pyrrhose käest aastal 288 eKr lüüa ja põgenes Väike-Aasiasse, kus hakkas sõdima Seleukos I vastu, kuid sai lüüa ja langes vangi, kus ta peagi suri. Tema poeg Antigonos II sai aga Makedoonia kuningaks ning antigoniidid valitsesid riiki kuni roomlaste sissetungini.

Pärast Lysimachose võitmist (281 eKr) sai Seleukos I enamiku Väike-Aasia ja Lüüdia valitsejaks.

Seleukos I järglaste Antiochos I, Antiochos II, Seleukos II ja Seleukos III ajal võitles riik ülestõusudega Bitüünias, Pergamonis, Baktrias ja Partias ning esimeses Süüria sõjas (274–271 eKr) Ptolemaioste vastu.

Seleukiidide riik ja Väike-Aasia, 188 eKr

223 eKr võimule tulnud Antiochos III suutis järgneva 25 aasta jooksul taastada riigis korra ning allutada Baktria ja Partia taas oma võimule. Antiochos III võitis ka 204 eKr Ptolemaios V ning Egiptus kaotas enamiku oma ülemerevaldustest (Väike-Aasia rannikualad ja selle läheduses asetsevaid saared) ning Lõuna-Süüria. Rahuleppe kohaselt pidi ta abielluma Seleukiidide dünastiasse kuuluva Antiochos III tütre Kleopatra I-ga.

Seleukiidide riik ja Väike-Aasia, 90 eKr

Rooma-Pärsia sõjad[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Rooma-Pärsia sõjad., Antiochos III, Antiochos IV

Antiochos III alustas ka Rooma-Seleukiidi sõda (192–188 eKr) Rooma riigiga sooviga allutada Anatoolia, kuid Magnesi lahingu (190 eKr) järel sõlmitud Apamea rahulepinguga pidi loobuma Tauruse mäestikust lääne pool asuvatest aladest.

Pärast Seleukiidide riigi purustamist Rooma riigi poolt tekkis Suur-Armeenia. Tigran II ajal (95–55 eKr) muutus Suur-Armeenia vägevaks riigiks, mis laius Palestiinast Kaspia mereni. Pärast seda, kui Tigrani äi ja liitlane Pontose kuningas Mithridates VI sai 66 eKr Rooma väejuhilt Pompeiuselt lüüa, ei suutnud liitlasteta jäänud Tigran kahel rindel võidelda ning kaotas Rooma-Partia liidule ja jäi ilma kõigist vallutatud aladest peale päris Suur-Armeenia. 64 eKr muudeti piirkond Rooma impeeriumi provintsiks.

Seleukiidide riigi valitsejad[muuda | muuda lähteteksti]

Satraap[muuda | muuda lähteteksti]

Pilt Nimi Valitsusaeg Eluaastad Märkused
Seleuco I Nicatore.JPG Seleukos I Nikator
320−315 ja 312−305 eKr
u 358−281 eKr
Kuulutas end kuningaks 305 eKr

Kuningad[muuda | muuda lähteteksti]

Pilt Nimi Valitsusaeg Eluaastad Märkused
Seleuco I Nicatore.JPG Seleukos I Nikator
305−281 eKr
u 358−281 eKr
Seleukos I Nikator ja Antiochos I Soter
291−281
Antiochos I Tetradrachm 620447.jpg Antiochos I Soter
281−261
u 324/323−261
AntiochusIIMET.jpg Antiochos II Theos
261−246
286−246
Seleucus II Callinicus.jpg Seleukos II Kallinikos
246−225
265−225
SeleucusIII.jpg Seleukos III Keraunos
225−223
u 243−223
Antiochos III.jpg Antiochos III Suur
223−187
241−187
SeleucusIV - coin - face.JPG Seleukos IV Philopator
187−175
u 218−175
Antiochos IV Epiphanes face.png Antiochos IV Epiphanes
175−163
u 215−163
Antiochus V Eupator, coin, front side.jpg Antiochos V Eupator
163−161
u 172−161
Monetiere di fi, moneta ellenistica aurea di demetrio I, 162-150 ac..JPG Demetrios I Soter
161−150
185−150
Alexander I Syria-Antiochia face.jpg Alexandros I Balas
150−145
Suri 145
DemetriusII, coin, face.jpg Demetrios II Nikator
145−138
Suri 125
Esimene valitsusaeg
Antiochos VI.jpg Antiochos VI Dionysos Theos Epiphanes
145−140
u 148−u 140
Nominaalne valitseja
Tryphon coin.jpg Diodotus Tryphon
142−138
Suri 138
Väepealik. Ei kuulunud Seleukiidide dünastiasse
Antiochus VII coin (Mary Harrsch).jpg Antiochos VII Sidetes
138−129
Suri 129
DemetriusII, coin, face.jpg Demetrios II Nikator
129−126
Suri 125
Teine valitsusaeg
Aleksander II Zabinas face.png Alexandros II Zabinas
129−123
Suri 122
Vastukuningas
Cleopatra Thea face.png Kleopatra Thea ja Seleukos V Philometor
126−125
Cleopatra Thea face.png Kleopatra Thea ja Antiochos VIII Grypos Epiphanes Kallinikos Philometor
125−121
Suri 129
Antiochus VIII face.png Antiochos VIII Grypos
121−96
Suri 96
Antiochus IX face.png Antiochos IX Eusebes Kyzikenos
114−96
Suri 96
Seleucus VI Epiphanes.png Seleukos VI Epiphanes Nikator
96−95
Suri 95
Antioco X Eusebes.jpg Antiochos X Eusebes Philopator
95−92 või 89/88
u 113−92 või 89/88
DemetriusIII.png Demetrios III Eukairos Theos Philopator Soter
95−88
Suri 88
Antiochus 11.png Antiochos XI Epiphanes Philadelphos
95−92
115/113−92
Philippus Philadelphus infobox.jpg Philippos I Philadelphos
95−84/83
Suri pärast 83
Antiochus XII & Hadad.jpg Antiochos XII Dionysos Epiphanes Philopator Kallinikos
87−84
u 115−84
Tigran Mets.jpg Tigranes I
83−69
140−55
Armeenia kuningas Tigranes II
Seleukos VII Kybiosaktes Philometor
83−69
Suri u 58
Nominaalne valitseja
Antiochus XIII.jpg Antiochos XIII Asiatikos Philadelphos
69−64
Suri 64
Philippos II Philoromaios Barypous
65−63
u 95−pärast 56

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]