Dalmaatsia kuningriik

Allikas: Vikipeedia
Kraljevina Dalmacija
Königreich Dalmatien
Regno di Dalmazia

Dalmaatsia kuningriik
1815–1918
Dalmaatsia kuningriigi lipp Dalmaatsia kuningriigi vapp
Lipp Vapp
Dalmaatsia kuningriik
Valitsusvorm monarhia
Osa Austria keisririigist
Pealinn Zadar
Religioon katoliku kirik
Riigikeeled horvaadi, itaalia
Rahaühik Austria-Ungari kulden (1815–1892),
Austria-Ungari kroon (1892–1918)

Dalmaatsia kuningriik (serbia-horvaadi Kraljevina Dalmacija, saksa Königreich Dalmatien, itaalia Regno di Dalmazia) oli kuningriik Austria keisririigis (1815–1918). See hõlmas kogu Dalmaatsia piirkonna.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Dalmaatsia kuningriigi kaart.
Zadari "Kopnena vrata" (maapoolne värav) aastal 1909.

Dalmaatsia kuningriik moodustati Illüüria provintside territooriumidest, mille Habsburgide monarhia vallutas Prantsuse keisririigilt aastal 1815 ja jäi Austri keisririigi osaks ka pärast 1867. aasta riigireformi. See jäi Habsburgide monarhia eraldi osariigiks aastani 1918, kui selle territoorium — väljaarvatud Zadar, mille territooriumi ja Lastovo saare annekteeris Itaalia — sai Sloveenide, Horvaatide ja Serblaste Riigi ning Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriigi (hiljem Jugoslaavia Kuningriigi) osaks. Vidovdani põhiseaduse (aastal 1921) tulemusena jagati suurem osa kuningriigist Spliti Oblastiks ja Dubrovniki Oblastiks, Kotori laht liideti halduslikult Montenegro Zeta Oblastiga.

Demograafia[muuda | muuda lähteteksti]

1880[muuda | muuda lähteteksti]

1880. aasta Austria rahvaloendusega loendati kuningriigis järgmised rahvusgrupid:

1900[muuda | muuda lähteteksti]

1900. aasta Austria rahvaloendus:

Keele järgi:

1910[muuda | muuda lähteteksti]

Vastavalt ametlikule 1910. aasta Austria rahvaloendusele oli rahvastik religiooni ja emakeele järgi:

Linnad[muuda | muuda lähteteksti]

Suured linnad olid (1900):

Ringkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Dalmaatsia koosnes 13 ringkonnast, mille keskused olid:

Religioon[muuda | muuda lähteteksti]

Rooma katoliku peapiiskop resideerus Zadaris, samas piiskopkonnad olid Kotoris, Hvaris, Dubrovnikis, Šibenikis ja Splitis. Õigeusklike kogukonna pea oli Zadari piiskop.

Horvaadi-slaavi liturgiate kasutamine, mis kirjutatud glagoolitsas, väga iidne rooma-katoliiklaste eesõigus Dalmaatsias ja Horvaatias, põhjustas palju vaidlusi 20. sajandi algusaastatel. Oli märkimisväärne oht, et ladina liturgiad asendatakse täiesti glagoolitsaga, eriti põhjasaartel ja maapiirkondades, kus slaavi element oli kõikvõimas. Aastal 1904 keelas Vatikan glagoolitsa kasutamise Kyrillosele ja Metodiosele pühendatud pidustustel, justkui katoliikluse ühtsuse lõhestamise pärast.

Kubernerid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Franjo Tomašić (1815–1831)
  • Wenzeslau Lilienberg Water (1831–1841)
  • Ivan August Turszky (1841–1847)
  • Matija Rukavina (1847)
  • Josip Jelačić (1848–1859)
  • Lazar Mamula (1859–1865)
  • Josip Filipović (1865–1868)
  • Johann Wagner (1868–1869)
  • Gottfried Auersperg (1869)
  • Julius Fluk von Leidenkron (1869–1870)
  • Gabrijel Rodić (1870–1881)
  • Stjepan Jovanović (1882–1885)
  • Ludovik Comaro (1885–1886)
  • Dragutin Blažeković (1886–1890)
  • Emil David (1890–1902)
  • Erasmus Handel (1902–1905)
  • Nicola Nardelli (1905–1911)
  • Mario Attems (1911–1918)

Poliitika[muuda | muuda lähteteksti]

Dalmaatsia parlament[muuda | muuda lähteteksti]

Dalmaatsia kuningriik korraldas valimisi Dalmaatsia parlamenti aastatel 1861, 1864, 1867, 1870, 1876, 1883, 1889, 1895, 1901, 1908.

Reichsrat[muuda | muuda lähteteksti]

1907. aasta valimistel valis Dalmaatsia Reichsrat'i järgmised esindajad:

  • Rahvapartei
    • Ante Dulibić
    • Vicko Ivčević
    • Frane Ivanišević
    • Ante Tresić Pavičić
    • Ante Vuković
    • Juraj Biankini

1911. aasta valimistel valis Dalmaatsia järgmised esindajad:

  • Rahvapartei
    • Vicko Ivčević
    • Pero Čingrija
    • Ante Tresić Pavičić
    • Juraj Biankini
  • Õiguspartei
    • Ivo Prodan
    • Ante Dulibić
    • Ante Sesardić
    • Josip Virgil Perić
  • Horvaadi Rahvuslik Progressipartei
    • Josip Smodlaka

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]