Austria Riviera

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Austria raudtee-ettevõtte Südbahn 1898. aastast pärinev plakat vaadetega Austria Rivierale

Austria Riviera (saksa keeles Österreichische Riviera, itaalia keeles Riviera Austriaca, sloveeni keeles Avstrijska riviera, horvaadi keeles Austrijska rivijera) oli nimetus, mida kasutati Austria keisririigi Görzi ja Istria kroonimaade aladel Aadria mere rannikul asunud kuurortide kohta. Nime hakati kasutama 19. sajandi keskpaigas, mil Austria-Ungari riigi Austria Rannikumaa osas turism õitsele lõi, ja oli väga levinud kuni Austria-Ungari riigi lagunemiseni Esimese maailmasõja lõpus.

Riviera all mõeldi Trieste keiserliku vabalinna ja Trieste sadama ümber asuvaid rannaalasid. Austria Riviera ulatus Gradost Duino ja Brioni (Brijuni) kaudu Abbaziani (Opatija), mis asus Horvaatia-Slavoonia kuningriigi piiril. Ala kagupoolset jätku kutsutakse Horvaatia Rannikumaaks. Rannajoont, mis tänapäeval jaguneb Itaalia, Sloveenia ja Horvaatia vahel, iseloomustab maaliline maastik, arvukad ajaloolised ehitised ja aastaringne pehme vahemereline kliima.

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Austria rannik kulges Trieste lahe äärsest piirist Itaalia kuningriigiga (Veneto maakond) kuni Pulani Istria poolsaare lõunatipus ja Opatijani Kvarneri lahe ääres. Istria rannik kuni Triesteni kuulub tänapäeval Itaalia Muggia (sloveeni keeles Milje) omavalitsusse, Sloveenia Ranniku–Karsti piirkonda ja Horvaatia Istra maakonda.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Promenaad Opatijas aasta 1900 paiku
Mali Lošinj aasta 1900 paiku
Aastal 1910 avatud hotell Sloveenias Portorožis

Varasem ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vana-Rooma aegadel oli piirkond mitme olulise asula, näiteks Aquileia, asupaik. Hiliskeskajast kuni 1797. aasta Campo Formio rahuni haldas suuremat osa piirkonnast Veneetsia vabariik. Trieste liideti aga aastal 1382 Habsburgide monarhiaga, mis kontrollis suuremat osa piirkonna tagamaast. Trieste arenes välja oluliseks sadamaks ja kaubavahetuse keskuseks ning aastal 1719 anti linnale vabasadama staatus. Seejärel arenes sadam edasi kui Habsburgide Austria tähtsaim kaubasadam ja laevaehituse keskus. Habsburgid olid omandanud linna kõrval asuva Görzi krahvkonna maad ja omasid ka väiksemaid Ida-Istria alasid, mida hallati Sise-Austria osana.

19. sajand[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1815, pärast Napoleoni sõdasid, sai sealsetest rannaküladest osa uuest Austria keisririigist. Viinist Triestesse viiva Lõunaraudtee valmimine aastal 1857 ei aidanud mitte ainult kaasa linnade omavahelise kaubanduse arengule, vaid võimaldas ka Viini kõrgkihil Rannikumaa pehmetest talvedest osa saada. Trieste arenes sumisevaks kosmopoliitseks linnaks, mida külastasid kunstnikud, muusikud, poeedid ja kirjanikud igalt poolt üle kogu keisririigi (alates aastast 1867 üle kogu Austria-Ungari) ja ülejäänud Euroopa. Ümbritsevatest rannikulinnadest ja -küladest said rikaste ning kuulsate lemmikpaigad.

Aastal 1850 sai Lošinji (itaalia keeles Lussino, saksa keeles Lötzing) saarest Habsburgi keiserliku perekonna suveresidents. Aastal 1860 lõpetati tollase ertshertsogi ja hilisema Mehhiko keisri Maximiliano lossi Miramare ehitustööd.

Aastal 1883 rajati rannakuurort Brijuni (itaalia keeles Brioni) saartele ja aastal 1904 anti Pula (itaalia ja saksa keeles Pola) linnas välja ajakirja "Austria Riviera ajaleht" (Österreichische Riviera Zeitung) esimene number.

Austria Riviera kuurorte:

Sel ajastul ehitati piirkonda mitmed luksushotellid, näiteks Hotel Kvarner Opatija linnas (1884) ja Hotel Palace Portoroži linnas (1910).

Kvarneri lahe idakallas oli Austria-Ungari riigi Ungari osa hallata ja sealgi arenesid välja kuurordid, näiteks Kraljevica (itaalia keeles Porto Re), Crikvenica ning Novi Vinodolski.

Pärast Esimest maailmasõda[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Esimese maailmasõja lõppu, aastal 1919, sai Austria Rivierast Itaalia osa ja piirkond lõigati ära enamikust oma tagamaast. 1920. aastatel õitses Riviera veidi kui "Austria-Itaalia Riviera", kuid piirkonna õitseaja hiilgus oli kadunud. Rohkem hakati eelistama Vahemere lääneosas asuvaid Prantsuse Riviera ja Itaalia Riviera kuurorte.

Aastal 1947 sai Triestest koos lähedalasuva väikese rannikuribaga Trieste Vaba Territoorium. Ent aastal 1954 see sõltumatu territoorium kaotati ja jagati Itaalia ning Jugoslaavia Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi vahel. Trieste, Grado, Sistiana ja Muggia jäid Itaalia osadeks.

Muid fakte[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast seda, kui see osa Aadria mere rannikust 1945. aastal Külma sõja tõttu poliitiliselt suletuks muutus, hakkas Austria Kärnteni liidumaa kustuma oma Wörthersee järve piirkonda nimega "Austria Riviera".

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Austrian Riviera seisuga 09.04.2019.