Sassaniidide riik

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Sassaniidide riik
224651
Sassanid empire map.png


Sassaniidide riik (pärsia Ērānshahr ja Ērān) oli viimane Iraani suurriik enne moslemite vallutusi. Seda valitses Sassaniidide dünastia aastatel 224651.

Bütsantsi-Sassaniidide riigi piir 4.-7. sajandil
Bütsantsi-Sassaniidide riigi piir Justinianuse surma ajal 565. aastal

Riigi rajas ning dünastiale pani aluse Ardašir I. Sassaniidide riik hõlmas tänapäeva Iraagi, Iraani, Afganistani, Ida-Süüria, Kaukaasia maa-alad ning piirkondi Türgis ja Araabia poolsaarel.

Ardašir I Parsi piirkonnast vallutas 3. sajandi alguses kodusõjast ning Rooma-Partia sõdades nõrgenenud Artabanos V valitsetud Partia ning laiendas umbes 222. aastaks oma valdusi kuni Bütsantsi valdusteni Lähis-Idas ja Väike-Aasias. Roomlased ja partlased olid võidelnud Assüüria ja ülejäänud Mesopotaamia pärast kuni 226. aastani, mil ülemvõimu saavutas hoopis Sassaniidide riik.

Partia vallutamise järel tegi Ardašir I senise Partia pealinna Ktesiphoni Sassaniidide riigi pealinnaks (224–651).

Sassaniidide impeerium 632. aastal
Rashiduni kalifaadi laienemine, 7. sajandil

7. sajandi keskpaigas araablaste kalifaat purustas Sassaniidide impeeriumi ja zoroastrismi kui riigiusu.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]