Hiina keisririik (1915–1916)

Allikas: Vikipeedia

Hiina keisririik
中華帝國


1915–1916
Lipp
Vapp
Valitsusvorm Konstitutsiooniline monarhia
Keiser Yuan Shikai (袁世凱)
Peaminister Lu Zhengxiang (陸徴祥)
Pealinn Peking
Riigikeeled Hiina keel
Rahaühik Hiina jüaan
Hümn 《中國雄立宇宙間》
"Hiina seisab kangelaslikult meie universumis"
Eelnev Järgnev
Hiina vabariik Hiina vabariik

HIINA AJALUGU

VANAAEG
3 monarhi ja 5 keisrit
Xia dünastia 2070–1600 eKr
Shangi dünastia 1600–1046 eKr
Zhou dünastia 1122–256 eKr
  Lääne-Zhou
  Ida-Zhou
    Kevadete-sügisete ajastu
    Sõdivate riikide ajastu
KEISRIRIIGI AEG
Qini dünastia 221 eKr–206 eKr
Hani dünastia 206 eKr–220 pKr
  Lääne-Hani
  Xini dünastia
  Ida-Hani
Kolm kuningriiki 220–280
  Wei, Shu & Wu
Jini dünastia 265–420
  Lääne-Jin
  Ida-Jin 16 kuningriiki
304–439
Lõuna- ja põhjadünastiad 420–589
Sui dünastia 581–619
Tangi dünastia 618–907
5 dünastiat &
10 kuningriiki

907–960
Liao dünastia
907–1125
Songi dünastia
960–1279
  Põhja-Song Lääne-Xia
  Lõuna-Song Jin
Yuani dünastia 1271–1368
Mingi dünastia 1368–1644
Qingi dünastia 1644–1911
UUSAEG
Hiina Vabariik 1912–1949 Hiina keisririik
1915–1916
Hiina
Rahvavabariik
1949–

Hiina Vabariik
(Taiwanil)

Hiina ajalugu
Hiina dünastiad
Hiina sõjaajalugu
Hiina kunsti ajalugu
Hiina tehnika ja teaduse ajalugu
Hiina hariduse ajalugu

Hiina keisririik (hiina lihtsustatud kirjas: 中华帝国; hiina traditsioonilises kirjas: 中華帝國; pinyin '​is: Zhōnghuá Dìguó) oli lühikest aega (1915 lõpp kuni 1916 algus) kestnud katse taastada Hiinas keisrivõim; katset juhtinud riigitegelasest, Yuan Shikaist, sai seeläbi "Hongxiani keiser". Katse ebaõnnestus ning viis Hiina aastaid kestnud sisekonfliktidesse.

Loomine[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast oma nimetamist Hiina vabariigi presidendiks, hakkas Shikai astuma samme oma võimu tugevdamise poole kõrvaldades ametist opositsioonijuhte. Et oma võimu veelgi tugevdada, tegi ta koostööd mitmete Euroopa jõududega, aga ka Jaapaniga. Augustis 1915 tegi ta oma ametnikele ülesandeks koguda toetust monarhia taastamisele. Sama aasta 11. detsembril valis eriassamblee ta üksmeelselt keisriks. Yuan ütles keisrikohast pidulikult ära, kuid kui assamblee palvega tema poole samal päeval uuesti pöördus, "oli ta ümber mõelnud". Päev hiljem, 12. detsembril 1915, kuulutas Yuan välja Hiina keisririigi ja kroonis end "Suureks Hiina keisriks", ta võttis kasutusse ametinime Hongxian. Yuan, keda nüüd tunti Hongxiani keisri nime all, viivitas kroonimistseremooniaga 1. jaanuarini 1916. Varsti pärast kroonimist alustas värske keiser autiitlite jagamisega, tiitli said tema lähedasemad sõbrad ja sugulased ning need keda ta lootis tiitliga ära osta.

Aisin Gioro perekond, kes olid olnud kunagise Qingi dünastia valitsejad ja nüüd elasid Keelatud linnas nagu võõra maa valitsejad, mitte Hiina omad, tunnustasid uut keisrit ja tegid isegi ettepaneku sõlmida uue keisri tütre ja Puyi vahel keiserlik abielu.

Keisririigi lagunemine[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta 1916 pidi olema "esimene Hongxiani aasta" mitte "viies vabariigi aasta". Hongxiani keisri vastaselt olid meelestatud nii revolutsionäärid kui ka keisrile alluvad sõjaväetegelased, kes kartsid et Yuani nimetamine keisriks võib tähendada nende enda võimu vähenemist.

Provintsides hakati järjest mässe korraldama, esimestena tõusid keisri vastu üles Yunnan ja Jiangxi, mõlemal juhul juhtisid ülestõuse kohalikud sõjaväekomandörid. Ülestõusnud moodustasid Rahvakaitsearmee (護國軍) ja sellega algas Rahvakaitse sõda. Sellele järgnes ka teiste provintside iseseisvusdeklaratsioonide rida. Keiserliku Beiyangi armee sõdurid polnud veel kordagi keisri valitsuselt palka saanud ning suures osas keeldusid Rahvakaitsearmee vastu võitlemast; keisriarmee kaotas peaaegu kõik võitlused kuigi neil oli märgatavalt paremal tasemel varustus ja nad olid paremini treenitud.

Yuan Shikai keisrina

Kui välisjõud märkasid Hongxini keisri nõrkust ja ebapopulaarsust, lõpetasid nad tema toetamise, kuid samas ei toetanud kumbagi sõja osapoolt. Alguses Jaapan ähvardas küll Hiina sissetungida, kuid pärast pööras hoopis keisri vastu ja andis Jaapani kodanikele loa minna vabariiklasi sõjas aitama. Kui Yuan nägi et kõik tema liitlased on kadunud, loobus ta 22. märtsiks vabatahtlikult keisritiitlist. "Hongxiani aasta" lõppes juba 23. märtsil ja vabariiklaste kalender taastati. Yuan oli keisrina võimul 83 päeva.

Pärast Yuani surma sama aasta 5. juunil sai presidendiks endine asepresident Li Yuanhong (黎元洪), peaministriks määras ta endise Baiyangi kindrali Duan Qirui (段祺瑞) , Rahvusassamblee taastati. Siiski oli paar kuud kestnud veider keisririik keskvõimu nii palju nõrgestanud, et vabariiklastel ei õnnestunudki rahu taastada, Hiinas jäi veel 10 aastaks kestma militaristlike grupeeringute ajastu.

Sümboolika[muuda | muuda lähteteksti]

Hiina keeles muudeti riigi nimi "Hiina keisririigiks", inglise keeles jäeti kasutusse nimi "Hiina vabariik". Keiser määras riigilie uue hümni, mille sõnad oli kirjutanud Yin Chang ning viisi Wang Lu. Lipp kujundati ümber aga vapp jäeti samaks.

"Hiina keisririigi esimest aastat" tähistav münt
Hiina keisririigi alternatiivne lipp

Hongxinilt autiitli saanud inimesed[muuda | muuda lähteteksti]

Kroonprints (儲君)[muuda | muuda lähteteksti]

Esimese astme prints (武義親王)[muuda | muuda lähteteksti]

Esimese astme hertsogid (一等公)[muuda | muuda lähteteksti]

Esimese astme markiid (一等侯)[muuda | muuda lähteteksti]

Esimese astme krahvid (一等伯)[muuda | muuda lähteteksti]

Esimese astme vikondid (一等子)[muuda | muuda lähteteksti]

Esimese astme parunid (一等男)[muuda | muuda lähteteksti]

Kolmanda astme parun (三等男)[muuda | muuda lähteteksti]