Prantsuse teine keisririik

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Prantsuse teine keisririik (prantsuse keeles Second Empire) oli Napoléon III. imperialistlik režiim aastatel 18521870. See järgnes Prantsuse teisele vabariigile ja eelnes kolmandale vabariigile.

2. detsembril 1851 viis vabariigi presidendiks valitud Louis-Napoléon Bonaparte läbi riigipöörde, millega saatis laiali Rahvusassamblee ja sai Prantsusmaa ainuvalitsejaks. Ta taastas Rahvusassamblee poolt kaotatud üldise valimisõiguse. Referendumil toetas rahvas ülekaalukalt Napoleon III keisriks kuulutamist ja keisririigi taastamist alates 2. detsembrist 1852.

Prantsuse teise keisririigi alad 1861. aastal

Keisririigi lõpp[muuda | muuda lähteteksti]

Preisimaa tugevnemine 1860. aastatel põhjustas Prantsuse Rahvusassamblees palju ärevust, mis kulmineerus kriisiga 1870. aasta juulis. 15. juulil kuulutas Émile Ollivieri valitsus Preisimaale sõja Hohenzollernite dünastia kandideerimise pärast Hispaania troonile. See oli ettekääne, et püüda peatada Preisimaa ulatuslikku laienemist Euroopas. 1870. aasta juulis ja augustis kaotas Prantsuse keiserlik armee ühe lahingu teise järel ning sai Sedani lahingus lõplikult lüüa. Prantsuse armee ja Napoleon III alistusid preislastele 2. septembril. Uudised Sedani lahingust jõudsid Pariisi 4. septembril ning sama päeva pärastlõunal moodustasid Pariisi Saadikutekoda uue valitsuse.

Vabariiklane Léon Gambetta kuulutas Pariisi raekojas teise keisririigi lõppu ja kolmanda vabariigi asutamist.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]