Valge Leegion

Valge Leegioni tegutsemispiirkond 1999 - 2001. aastatel

Valge Leegion (gruusia keeles თეთრი ლეგიონი) on Gruusia mitteregulaarne relvastatud organisatsioon Abhaasias.

Valge Leegioni põhiline tegevus on diversioon ja partisanivõitlus.

1995. aastal, pärast Gruusia regulaarüksuste lahkumist Abhaasiast, jätkas Valge Leegion partisanisõda Suhhumi keskvalitsuse vastu . Rühmitust juhivad Zurab Samušia ja Ramin Gogojia.

Organisatsiooni tegevust on hinnatud ka banditismina ja organisatsiooni liikmeid on Gruusia võimude poolt süüdistatud salakaubaveos .

Gruusia valitsust on süüdistatud partisanide gruppide organiseerimises, ettevalmistamises ja finantseerimises, kuid Gruusia valitsus on kõike eitanud. Uurimist, selles osas ei ole teostatud, vaatamata tunnistajate väidetele, et need partisanide grupid on vabalt liikunud Zugdidi linna lähistel, ilma Abhaasia võimude loata ja, et organisatsiooni liidrid on andnud vabalt intervjuud BBC – le Tbilisis.

Ajutiselt organisatsiooni tegevus 2004. a peatus kuid 2005. a teatas Zurab Samušia, et taastab organisatsiooni tegevuse kaitsmaks grusiine Abhaasias ja kihutamaks Abhaasiast välja rahuvalvejõud. Gruusia valitsus asus kiiresti toetama sellist initsiatiivi. 13 märtsil 2008. a Zurab Samušia teatas, et organisatsiooni liikmed pöörduvad tagasi relvastatud võitluse juurde kui Venemaa seab Abhaasiaga sisse diplomaatilised suhted. Alustati pommide paigaldamist ja snaiprite poolt varitsusest Abhaasia politseinike või SRÜ sõjaväelaste tulistamist. Teostati tüüpilisi terroriakte (plahvatusi) erinevatel infrastruktuuri objektidel: tanklates, reisirongides, lennujaamades jne. Palju kasutati jalaväe vastu suunatavaid ja tankitõrjemiine. Samuti pandi toime Abhaasia politseinike rööve sooviga politseinikud kinnipeetud partisanide vastu vahetada, jne.

Peale Abhaasia tunnustamist Venemaa poolt ja peale Venemaa poolt lisavägede paigutamist Abhaasia territooriumile ning peale piiritsoonides tihedalt korraldatavaid patrullreide, on Valge leegioni liikmed vähem aktiivsed. Ühe versiooni kohaselt formeeringu etniline koosseis (Abhaasiast põgenenud grusiinid, megrelid, endised Abhaasia Siseministeeriumi töötajad) kindlustas, ühelt poolt, liikmetele võimaluse viibida Abhaasia territooriumil legaalselt kohalike elanikena aga teiselt poolt, võimaldas Gruusia eriteenistustel kinnitada ebastabiilsuse fakti Gali rajoonis, mille tulemuseks väidetavalt on olnud terrori- ja diversiooniaktid ning kallaletungid, s.h etnilisel ja rahvuslikul pinnal, kohalikele elanikele. Eeltoodust järelduvalt on selline formeering "põrandaalune", mis omakorda pikendab selle toimimist ja raskendab Gruusia poolset kontrolli tegevuse üle piiriäärsetes piirkondades.

Arvatakse, et organisatsiooni olemasolu ja tegutsemist Abhaasias soodustab Gruusias puuduv ühtne register ja andmed Gruusia piiriäärsetes rajoonides viibivate isikute kohta. 2008 – 2009 aasta andmeist on teada, et Abhaasia võimud rakendavad Gruusia piiriäärsetes rajoonides n.ö "pasportiseerimist". Tehakse kindlaks, kes juba omavad Gruusia/Venemaa kodakondsust, kuid ei oma Abhaasia kodakondsust (passi). Gruusia pool nimetab sellist "pasportiseerimist" sunniviisiliseks. Formaalselt teostatakse selliseid kampaaniaid eesmärgiga pidada arvestust elanikkonna ja riigi kodanike osas, aga samuti isikute liikumise kohta (s.h välismaale). On arvatud, et Abhaasia pool teostab sellist meedet, vaatamata Gruusiapoolsetele protestidele, eesmärgiga muuta piirikontroll Gruusia ja Abhaasia vahel efektiivsemaks.