Goodid

Allikas: Vikipeedia

See artikkel räägib hõimust; subkultuuri kohta vaata artiklit Goodid (subkultuur)

---

See artikkel vajab toimetamist.

Goodid (gooti keeles: , Gutans) on idagermaani hõim, kes elas algusaegadel Wisła jõe suudmel ning asustas 2. sajandist Sküütiat, Daakiat ja Pannoniat.

3. ja 4. sajandil asutasid Bütsantsi ja omandasid arianismi. 5. ja 6. sajandil lahknesid nad läänegootideks ja idagootideks, luues võimsaid Rooma järglasriike Ibeerias ja Itaalias.

Goodid pärinesid Skandinaaviast, ilmselt Ojamaalt või Götalandist, tänapäeva Rootsist.

Teooria järgi^[viide?] oli gooti keel lähedasem vanapõhja keelega kui läänegermaani keeltega. Veelgi enam, kaks hõimu, kes olid gootidele lähedased, jäid Skandinaaviasse: gotlanderid ja geetid.

Kõik Lõuna-Euroopas elanud goodid on välja surnud. Veel 16. sajandil elas goote Krimmis. Viimane gootide kuningas suri 1973^[viide?]. Sellest ajast peale valitseb goote rootslaste kuningas.