Friedrich Kuhlbars

Allikas: Vikipeedia
Friedrich Kuhlbars
Friedrich Kuhlbarsi portree. 1915. Konrad Mägi.

Friedrich Karl Johann Kuhlbars (pseudonüümid Villi Andi, Mangu Sild, Fritz Klüse; 17. august 1841 Uniküla Laatre vald Sangaste kihelkond Tartumaa28. jaanuar 1924 Viljandi) oli eesti kirjanik ja koolmeister.

Ta sündis Sangaste kihelkonnas Unikülas. Oli Viljandis koolmeister, juhatas laulukoori, kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi ja tegutses Eesti Aleksandrikooli liikumises.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Friedrich Kuhlbars sündis 1841. aastal koolmeistri pojana Sangaste kihelkonnas Unikülas. Kuhlbars õppis algul Tartu II elementaarkoolis ja kreiskoolis, seejärel aga omandas saksakeelse hariduse Tartu Õpetajate Seminaris (18591861)

Pärast seminari lõpetamist töötas Kuhlbars 1861-1862 parun Wolffi koduõpetajana Gulbene mõisas Lätimaal, seejärel, 1862, asus tööle saksakeelse poeglaste elementaarkooli õpetajana Viljandis, ning valiti hiljem selle juhatajaks. Koolijuhataja kohalt tagandati Kuhlbars 1895 venestusajal riigikeele oskamatuse pärast. Pärast seda sai Kuhlbarsist vaba literaat, kes tegeles peamiselt mitmesuguste pseudomütoloogiliste uurimuste (harrastas muinasaja ning kohanimede uurimist) ning luuletuste kirjutamisega.

Järelärkamisajal populaarse luuletajana toetus Kuhlbars peamiselt saksa romantilisele traditsioonile. Juba enne Lydia Koidulat kirjutas ta idüllilist luulet isamaa ülistamiseks. Tema tähtsamaid tekste on luuletus "Vanemuine", üldtuntud rahvaliku lauluna "Kui Kungla rahvas kuldsel aal…" (1869).

1904. aasta 12. augustil oli Koidu seltsil vähisöömise õhtu, kus tõsteti üles mõte: 35-aastane koor vajab oma laulu. Poeet ja kooliõpetaja Friedrich Kuhlbars, kes seltsi üritustel alati kohal oli, võttis paberi ette ning veerandi tunni pärast oli üheksa rida teksti paberil: «Laulud nüüd lähevad kaunimal kõlal...» See on laul "Koit".

Samuti on Kuhlbarsi välja pakutud Viljandi teatri Ugala nimi – Muinaseesti maakonna Ugandi järgi.

Kuhlbarsi esimene raamat oli murdekeelne "Wastse laulo ja kannel" (1863), millele järgnes lauluõpik lastele "Laulik koolis ja kodus". Ka teised Kuhlbarsi luuletused on enamasti kirjutatudki koorilaulude tekstideks. Kuhlbars on tuntud ka lasteluuletajana, eriti teksti "Teele, teele kurekesed!" autorina. Elu lõpul koostas ta "Villi Andi luuletused" (I-III, 1923-1924).

Friedrich Kuhlbars suri 1924. aastal Viljandis ning maetud on ta Viljandi vanale kalmistule.

Tema järgi sai nime Friedrich Kuhlbarsi tänav Tallinnas.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Friedrich Kuhlbars on avaldanud järgmised luulekogud:

  • 1863 „Wastse laulo ja kannel“
  • 1868 „Laulik koolis ja kodus“
  • 1870 „Vanemuine ehk Neljakordne Laulu-Lõng“
  • 1877 „Viliènde“
  • 1899 „Laste laulik“
  • 1908 „Kooli kannel“
  • 1910 „Jõulu-pähkled ja teised luuletused“
  • 1904 „Vom Ostseestrande“
  • 1919 „Kannel ning mõõk“
  • 1923 „Villi Andi Luuletused“ I
  • 1923 „Villi Andi Luuletused“ II
  • 1924 „Villi Andi Luuletused“ III

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]