Käsipall

Allikas: Vikipeedia

Käsipall ehk väravpall on võistkondlik pallimäng.

Võistkonda kuulub kuusteist mängijat, kus platsil võib viibida korraga 7 mängijat (6 väljakumängijat ja üks väravavaht).

Mäng kulgeb nii, et mängijad liiguvad väljakul üksteisele palli söötes ja vahepeal väljakule põrgatades.

Et mängu käigus on suhteliselt palju füüsilisi kontakte vastasvõistkonna mängijatega, siis määratakse ka karistusi liiga ohtliku mängu eest.

Käsipalliväljak on 40 m pikkune ja 20 m laiune. Väljaku kummaski otsas on värav, mille kõrgus on 2 m ja laius 3 m.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Käsipalli loojaks peetakse taanlast Holger Nielsenit, kes Ordrupi reaalkooli õpetajana mängis 1898. aastal õpilastega mängu, mida nimetas käsipalliks. Juba kuus aastat varem mängiti Tšehhoslovakkias kooliinspektor Josef Klenkeri koostatud sportmängu, mis sarnanes käsipalliga.

1928. aastal asutati Rahvusvaheline Käsipalliföderatsioon (International Amateur Handball Federation, IAHF), 1946. aastal anti talle nimeks International Handball Federation (IHF). Praegu on alaliidul 150 liikmesriiki.

Esimesed meeste MM-võistlused nii suures kui ka väikeses käsipallis peeti 1938. aastal. Naiste suure käsipalli MM-võistlusi korraldati aastast 1949, väikese käsipalli omi aastast 1957. Aastast 1961 pole MM-võistluste kavas enam suurt käsipalli. Olümpiamängude kavas oli 11:11 variant esimest korda 1936. aastal Berliinis, siis tuli 36-aastane vaheaeg ning 1972 Münchenis mängisid mehed juba 7:7 varianti. Neli aastat hiljem Montréalis selgitasid esimese olümpiavõitja ka naised.

Eesti käsipall[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Eesti käsipall

Eestis aktiivselt tegutsevad klubid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]