Saalihoki

Allikas: Vikipeedia
Saalihoki

Saalihoki (algne termin saalibändi on ebasoovitatav) on siseruumides mängitav jäähokisarnane võistkondlik sportmäng. Kaks võistkonda võistlevad teineteise vastu plastist hokikeppidega eesmärgiga lüüa kerge aukudega plastpall vastasvõistkonna väravasse.

Saalihoki sai alguse koolidest ja on lisaks võistlusspordile populaarne harrastussport. Suurima populaarsuse on mäng saavutanud Soomes, Rootsis ja Šveitsis. Populaarsus kasvab jätkuvalt nii Euroopa riikides kui ka Aasias (Singapur, Jaapan, Taiwan).

Maailmameistrivõistlusi on peetud alates 1996. aastast. Nii meeste kui ka naiste maailmameistrivõistlusi peetakse iga kahe aasta järel, paarisaastatel meeste, paaritutel naiste MM. 2008. aastal mängis Eesti koondis esimest korda saalihoki A-divisjoni MM-võistlustel, mis korraldati Tšehhis 6.–14. detsembril.

Reeglitest[muuda | muuda lähteteksti]

  • Saalihokipall on tühi õhuline 26 auguga plastist pall läbimõõduga 72 millimeetrit. Palli suurim lubatud kaal on 23 grammi.
  • Väljaku mõõtmed on 40×20 meetrit. Väljakut ümbritseb 50 cm kõrgune ümarate nurkadega piire.
  • Värava mõõdud on 160×115 cm, sügavus 65 cm. Värava ees on väravavahiala, kus võib viibida ainult väravavaht.
  • Mängukepp on valmistatud plastist, klaasplastist või muust sünteetilisest materjalist. Väravavaht ei tohi mängukeppi kasutada.
  • Võistkonnast on väljakul 5 mängijat ja väravavaht.
  • Mänguaeg: 3×20 minutit (kaks 10-minutilist vaheaega).
  • Mängu eesmärk on lüüa pall vastasvõistkonna väravasse. Rohkem väravaid löönud võistkond on võitja.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti saalihoki[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis on umbes 1400 saalihokimängijat. Kõrgeim liiga on Meistriliiga.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]