Sakalamaa langenud sõjameeste mälestussammas

Sakalamaa langenud sõjameeste mälestussammas (ka Viljandi Vabadussõja mälestussammas) on Vabadussõjas langenud sõdurite mälestusmärk Viljandis Vabaduse platsi servas.

Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Viljandimaa vabadussamba rajamise algne kavatsus muutus reaalseks, kui veebruaris 1920 loodi Vabadussõjas langenud sõdurite mälestamise Sakalamaa komitee, mille juhiks sai maakonnavalitsuse esimees Heinrich-Eduard Lauri. Sakalamaa komitee asus otsima sobilikku kohta samba püstitamiseks. Kõige paremaks paigaks peeti vanalinna südames asuvat Suurturgu (praegu Johan Laidoneri plats), kuid see oli püsivalt kasutuses turuna. 1926. aasta maikuus jõudis Viljandi linnavolikogu lõplikule seisukohale, et turuplatsi monumendi asukohaks siiski ei anta. Vaid paar kuud enne vabadussamba paigaldamist otsustati viimaks lubada selleks endise Viljandi mõisa õunaaeda, kus tänapäeval asub Vabaduse plats.^[1]

Suureks probleemiks oli raha leidmine samba rajamiseks. Algul arvestati, et kulub 1 miljon marka, kuid jaanuaris 1924 selgus, et kujur Amandus Adamsoni pakutud kavandi maksumuseks tuleks ligi 2 miljonit marka. Sakalamaa komiteel oli korjanduste, loteriide ja tasuliste ürituste korraldamisega selleks ajaks kogutud ligi 1 miljon marka.

Kuna Adamsoni pakutud samba kavand oli liiga kallis, otsustati korraldada konkurss kuni 1,2 miljonit marka maksva lahenduse leidmiseks. Juunis 1925 vaadati läbi kaheksa laekunud tööd, millest aga ükski ei vastanud esitatud nõuetele. Komitee alustas uuesti läbirääkimisi professor Amandus Adamsoniga, et ta lihtsustaks oma varasemat kavandit niivõrd, et selle maksumus mahuks planeeritud summasse. Septembris 1925 jõuti kujuriga kokkuleppele.^[1]

Juulis 1926 algas samba rajamine. Monumendi asukohaks sai tulevase Vabaduse platsi lõunakülg. Väljaku idaküljele kerkis samas arhitekt Karl Burmani projekteeritud Eesti Panga Viljandi osakonna uhke hoone. Mälestussamba nurgakivi asetas 2. augustil 1926 ilma suurema tseremooniata linnapea Jaan Vares. Monumendi pronkskujud valati Itaalias Firenzes ning samba betoonist tüvipüramiid valmis insener Villem Vaheri juhtimisel. ^[2] Mälestussamba maksumuseks kujunes 1 355 000 marka. Suursugusel sambal seisid pronksist eesti ema lapsega ning eesti sõdur koos haavatud Lembituga, kes oli tõstmas kätt päikese poole.^[3]

Mälestussamba suurejooneline avatalitus toimus 19. septembril 1926. Katte eemaldas riigivanem Jaan Teemant, pühitsesid EELK Saarde koguduse õpetaja Martin Torrim ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliit Aleksander. Kohal viibis mitmeid tuntud riigitegelasi ja kõrgemaid sõjaväelasi, nagu sõjaminister kindral Jaan Soots, 3. diviisi ülem kindral Aleksander Tõnisson jmt. Tõenäoliselt oli see esimese iseseisvusperioodi kõige rahvarohkem tseremoonia Viljandis, millel osales kuni 20 000 inimest.^[1]

Iseseisvusaastatel kujunes Vabadusplats koos mälestussambaga keskseks kohaks, kus korraldati mitmesuguseid riiklikke ja rahvuslikke tseremooniaid. Viljandimaa vabadussammas oli tõeline iseseisvuse sümbol.

Juunis 1940 okupeeris Nõukogude Liit Eesti. Sammas purustati Nõukogude okupatsiooni võimuesindajate korraldusel 19. juunil 1941.^[4] Kommunistlikud tegelased kiskusid monumendilt pronkskujud ning üritasid purustada samba alust lõhkelaengutega. Säilinud betoonalus korrastati Saksa okupatsiooni ajal, kuid samba kujusid ennistada ei jõutud. Mälestussammas hävitati lõplikult teise Nõukogude okupatsiooni ajal kevadel 1949. Võõra võimu esindajad lasid ehitada monumendi asukohta aastatel 1979–1981 EKP Viljandi rajoonikomitee hoone.^[2]

Samba taastamine[muuda | muuda lähteteksti]

Suvel 1988 öeldi esmakordselt välja Viljandimaa vabadussamba ennistamise mõte. Kuid selle teostamist takistas hoone, mis asus endise mälestussamba asukohas. Nii loobuti kahel korral, 1995. ja 2002. aastal monumendi taasloomisest ja kavatseti see püstitada hoopis mõttelisele vabadusele Viljandi Kirikumäele.^[1] Need ideed aga ei teostunud ning lõpuks võttis Viljandi linnavolikogu 2015. aastal vastu otsuse taastada Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk endises asukohas algsel kujul. Endise parteimaja lammutamiseni jõuti 2020. aasta suvel.

Juunis 2021 sõlmis Viljandi linnavalitsus lepingu Viljandimaa vabadussamba taastamiseks. Monumendi astmestik ja tüvipüramiid on valmistatud Portugali graniidist. Taasloodud pronkskujude autorid on Eesti skulptorid Tiiu Kirsipuu ja Ivan Zubaka. Sammas on oma algsest asukohast nihutatud mõne meetri jagu Vabaduse platsi keskosa poole, taastamistööd toimusid fotode alusel.^[2]

Endise välimusega taastatud monumendi avamistseremoonia toimus 23. juunil 2023. Taastatud vabadussamba avasid president Alar Karis, peaminister Kaja Kallas, kaitseminister Hanno Pevkur, kaitseväe juhataja kindral Martin Herem, Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi ning Viljandi volikogu esimees Helmen Kütt ja Viljandi linnapea Madis Timpson. Mälestussamba pühitsesid Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma ja EELK Viljandi praostkonna praost Marko Tiitus.^[2]