Juhan Kunder

Allikas: Vikipeedia
Juhan Kunder

Juhan Kunder (26. detsember 1852 Holstre vald Kovali talu24. aprill 1888 Peterburi) oli eesti näitekirjanik, luuletaja, loodusloo õpikute autor ja pedagoog.

Kunder õppis Pulleritsu külakoolis, Paistu kihelkonnakoolis, Viljandi alg- ja kreiskoolis. Aastail 1872–1875 õppis ta tol ajal saksakeelses Tartu Elementaarkooliõpetajate Seminaris (tänapäeval Tartu Ülikooli õpetajate seminar). Pärast lõpetamist töötas ühe aasta õpetajana Tartus ja seejärel aastail 1876–1886 Rakveres. Aastal 1882 sooritas kreiskooli õpetaja eksami.

Aastail 1885–1886 oli ta ajakirja Meelejahutaja toimetaja.

1886. aastal läks edasi õppima Kaasanisse, seejärel Peterburi, kus ta 24. aprillil 1888 tüüfusse suri. Juhan Kunder maeti 30. aprillil 1888 Rakvere linnakalmistule.

Juhan Kunder kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi (1882–1888 seltsi asepresident), tegutses Aleksandrikooli liikumises ning kogus aktiivselt rahvaluulet.

Eesti rahvusliku liikumise tegelane Hain Henno oli Juhan Kunderi poolvend.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1883 – "Lood lastele" (16 lk.)
  • 1884 – "Laste raamat" (30 pala)
  • 1884 – "Eesti muinasjutud" (53 juttu)
    • rahvalikud imemuinasjutud, valikkogu "Imelik peegel"
  • 1877–1885 – "Looduse õpetus"
  • 1878 – "Maakera elu ja olu"
    • I jagu – "Elajate riik" (zooloogia)
    • II jagu – "Taimede riik" (botaanika)
    • III jagu – "Kivide riik" (geoloogia)

Luule[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Õie-kuu ja külm elu maanteel" (1873)
  • "Kümme laulu" (1876)
  • "Algupäralised luuletused" (1889 postuumselt)

Valik muinasjutte[muuda | muuda lähteteksti]

Näidendeid[muuda | muuda lähteteksti]

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Tema järgi on nimetatud Juhan Kunderi tänav Tallinnas ja Kunderi tänav Rakveres. Tema järgi on veel nime saanud rändrahn Suure Munamäe nõlval (Juhan Kunderi kivi).

Rakveres Pikk tänav 29 tegutseb Juhan Kunderi Selts. Hoonele, kus selts tegutseb, aga algselt oli Rakvere elementaarkool ja kus Kunder elas, kinnitati 24. aprillil 1998 mälestustahvel, millega tähistati 110. aasta möödumist tema surmast.[1] Aastast 2012 annab selts välja Juhan Kunderi nimelist Vaimsuse auhinda.

Aastast 1938 on Kunderi mälestuseks Rakverre Pika tänava lõppu püstitatud Juhan Kunderi mälestussammas.[2]

Kovali talu, kus sündis Kunder ja elas rahvusliku liikumise tegelane Hain Henno, asukohta on püstitatud mälestuskivi.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]