Estonian Match

Estonian Match (ka Viljandi Tikuvabrik) oli Viljandis tegutsev aktsiaselts, kus toodeti tuletikke. Ettevõte lõpetas tegevuse 2012. aastal.

Viljandi tuletikuvabriku torn, 1904.a, Vabriku tänav 2

Ettevõtte ajalugu ulatub aastasse 1904, kui Johannes Vihvelin ja Eduard Pohl asutasid Viljandis tikuvabriku, mille nimeks sai Phönix (ka Pohli tuletikuvabrik^[viide?]). Enne esimest maailmasõda oli see suurim Eesti tikuvabrik.^[1]

Algne tuletikuvabrik Viljandis rajati 1904. aastal ühekorruselise lihtsa, viilkatusega tellishoonena, hoonee keskel on 2-korruseline historitsistliku hammasfrontooniga pealisehitis. 1922. aastal ehitati selle hoone ette hammasrinnatisega ühekorruseline juurdeehitis. 1915. aastal põles maha ühekorruseline lukuvabrik, mis oli 1912. aastal ehitatud algse peahoonega samale ehitusjoonele, kuid uus hoone taastati 1926 tikuvabriku nn. uue osakonnana. 1927. aastal ehitati arhitekt Aleksandr Vladovski projekti järgi hooneid ühendav veetorn, mille põhikorrusel on kontoriruumid ja II korrusel laod ning IV korrusel u. 30 m3 veepaak, samuti väravaehitis, millega vabrik sai II maailmasõjani säilinud ilme. 1938. aastal tehti tuletikuvabriku juurde- ja ümberehitusi. Teises maailmasõjass hävis enamik vabrikuhooneist, pärast taastamist ja rekonstrueerimist (1948/49 ja 1957/58) pole algsest tuletikuvabrikust peale veetorni midagi säilinud.

Enne teist maailmasõda müüs ettevõte tikke ka välismaale: Ameerika Ühendriikidesse ja Suurbritanniasse.^[1]

"Tööstushoone on kahekordne kiwimaja. Alumisel korral asuwad: kreissaag, massitegemise, laastulõikamise ja tikuraiumise jaoskonnad, paberituba, kuiwatus, raamimise, parfümeerimise, tikukuiwatamise ja täitmise toad. Eraldi hoones asub impregneerimise ruum. Ülemisel korral on toositegemise ja kokkulöömise jaoskond." ^[2] (Sakala, 19.09.1926)

27.04.1928 võttis Riigikogu vastu „Tuletikkude valmistamise ja müügi seaduse“, millega tuletikkude ning nende poolfabrikaatide valmistamine ja müük tunnistati valitsuse ainuõiguseks. Valitsus delegeeris need õigused 28 a-ks aktsiaseltsile Eesti Tuletikumonopol, mille koosseisu kuulusid kõik viis tikuvabrikut, sh Viljandi tuletikuvabrik^[3].

1928. aastaks oli Rootsi tuletikutrust ostnud kokku kõik Eesti tikuvabrikud, sealhulgas Viljandi oma. AS Tulitikuvabrik Ed. Pohl likvideeriti peakoosoleku 23.11.1928 otsuse põhjal. E. Pohli tikuvabrik Phönix allutati 1929. aastal Eesti Tulitikumonopoli kaudu Rootsi kontsernile. 1937. aastal kuulus 99,4% AS Eesti Tuletikumonopoli aktsiatest Stockholmi finantsgrupile Continental Investment A/G. 1939. aastast jäi Eestis tööle vaid Viljandi tikuvabrik.^[1], kui tulitikkude valmistamise ja müügi alal välismaades toimunud suurte murranguliste muutuste tagajärjel, AS "Eesti tulitikumonopol" oli sunnitud sulgema oma viiest vabrikust neli, jättes töötama ainult ühe vabriku Viljandis^[4].

AS Eesti Tuletikumonopoli Viljandi Tuletikuvabrik natsionaliseeriti Riigivolikogus 23. juulil 1940. aastal vastu võetud pankade ja suurtööstuste natsionaliseerimise deklaratsiooni alusel. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu 11.02.1941 määrusega nimetati Eesti Tulitikumonopol ümber ENSV Tulitikutööstuseks, hiljem Eesti NSV Kergetööstuse Rahvakomissariaadi Puidu Peavalitsuse Viljandi Tulitikuvabrikuks, aadressil Vaksali tänav 27. 1961. aastal ühendati Viljandi tuletikuvabrik Viljandi metsakombinaadiga, senisest iseseisvast ettevõttest sai üks metsakombinaadi seitsmest tsehhist.

1995. aastast oli ettevõtte nimetus AS Estonian Match. 2005. aastal lõpetati ettevõttes standardtikkude tootmine.