Mine sisu juurde

Sufiks

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Järelliide)

Sufiks ehk järelliide[1] on afiks, mis paikneb sõnatüve järel. Seejuures on sufiks seotud morfeem, mis ei saa eksisteerida omaette sõnavormina, vaid üksnes seotult vaba morfeemiga. Sufiksid on eesti keeles domineerivaks afiksite liigiks.[2]

Eesti keel[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti keeles on sufiksiteks grammatilised morfeemid (muutemorfeemid ehk vormitunnused) ja osad leksikogrammatilised morfeemid (tuletusmorfeemid ehk tuletusliited). Sõnavorm võib sisaldada korraga üht või mitut sufiksit ehk vormitunnust ja/või tuletusliidet.[3]

Vormitunnuseid ehk tunnuseid kasutatakse sõnavormide moodustamisel. Nende hulka kuuluvad käände-, võrde-, arvu-, kõneviisi-, tegumoe- ja pöördetunnused, näiteks koera-le, koera-d, ilusa-m, laula-me, laul-si-d, laul-d-i, laula-ksi-te.[1]

Tuletusliiteid ehk liiteid kasutatakse uute lekseemide moodustamisel, näiteks laul-ik, mõt-le-ma, avar-da-ma, ved-ur, rõõm-us, aru-t-le-ma, küsi-tle-ma[4]. Osa tuletusliidetest on prefiksid ehk tüve ees paiknevad afiksid, nagu anti-bakteriaalne, de-aktiveerima[2]. Ajalooliselt on eesti keelele olnud omased ainult sufiksid, kõik praegused prefiksilised liited on laenatud teistest keeltest (nt ladina keelest)[5].

Teised keeled[muuda | muuda lähteteksti]

Sufikseid esineb maailma keeltes rohkem kui prefikseid. Paljud keeled kasutavad peaaegu ainult sufikseid (nt läänemeresoome keeled ja baski keel), samas kui ainult prefiksite olemasolu tuleb keeltes ette harva (nt tai keel). Selle jaotuse alusel nimetatakse keeli ka sufiksikeelteks ja prefiksikeelteks.[6] Seejuures on sufiksid kõige omasemad aglutineerivatele keeltele, kus muutumatule tüvele järgneb rohkelt sufikseid (nt türgi köpek-ler-i ‘koer’+mitmus+akusatiiv). Sufiksid esinevad lisaks flekteerivates keeltes (nt ladina genitiivi erinevad vormid terr-ae, serv-ī, labor-is jne) ning osade määratluste järgi ka polüsünteetilistes keeltes.[7] Infikseid ehk tüvesiseseid afikseid esineb maailma keeltes väga harva (nt juroki keel Californias)[6].

Leidub keeli, kus mõned sõnavormid sisaldavad kohustuslikku nii prefiksist kui sufiksist koosnevat kombinatsiooni, mida nimetatakse tsirkumfiksiks (nt saksa ge-komm-en ‘tulnud’)[5]. Paljudes keeltes on nullmorfeemi kontseptsiooni järgi olemas mõttelised sufiksid, millel ei ole foneetilist sisu (nt türgi keele kolmanda isiku ainsus)[8].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Metslang jt = Metslang, Helle, Mati Erelt, Külli Habicht, Tiit Hennoste, Reet Kasik, Pire Teras, Annika Viht, Eva Liina Asu, Liina Lindström, Pärtel Lippus, Renate Pajusalu, Helen Plado, Andriela Rääbis, Ann Veismann 2023. Eesti grammatika. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 29.
  2. 2,0 2,1 Metslang jt 2023: 108
  3. Metslang jt 2023: 28-29
  4. Metslang jt 2023: 271-272
  5. 5,0 5,1 Karlsson, Fred 2002. Üldkeeleteadus. Tõlkinud ja kohandanud Renate Pajusalu, Jüri Valge ja Ilona Tragel. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 128.
  6. 6,0 6,1 Karlsson 2002: 129
  7. Karlsson 2002: 144-145
  8. Kroeger, Paul R. 2005. Analyzing grammar: An introduction. Cambridge University Press, 17.