Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia

Allikas: Vikipeedia
Kultuuriakadeemia rahvatantsijad Gaudeamuse festivalil 2014.

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, TÜ VKA) on Viljandis asuv Tartu Ülikooli kolledž (varem omaette kõrgkool), mis pakub võimalust omandada kõrgharidust rakenduskõrgharidusõppes, ühel bakalaureuseõppekaval ja magistriõppes. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia edendab ja hoiab rahvusülikooli osana eesti rahvuskultuuri. Kultuuriakadeemia moto on "Omakultuursed terviklahendused". 2013. aasta septembri seisuga õppis Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias üle 700 tudengi. Kultuuriakadeemia direktor on Anzori Barkalaja. Akadeemial on neli akadeemilist osakonda.

Õpe / Erialad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rakenduskõrgharidusõppekavad (240 EAP, õppeaeg 4 aastat)
Etenduskunstide osakond:

  • tantsukunst (päevane õpe)
  • teatrikunst (päevane õpe)
  • teatrikunsti visuaaltehnoloogia (päevane õpe)

Kultuurhariduse osakond:

  • huvijuht-loovtegevuse õpetaja (päevane õpe; avatud ülikooli õpe)
  • kultuurikorraldus (päevane õpe)

Muusikaosakond:

  • jazzmuusika (päevane õpe)
  • pärimusmuusika (päevane õpe)

Rahvusliku käsitöö osakond:

  • rahvuslik ehitus (päevane õpe)
  • rahvuslik metallitöö (päevane õpe)
  • rahvuslik tekstiil (päevane õpe, avatud ülikooli õpe)

Bakalaureuseõpe (180 EAP, õppeaeg 3 aastat)
Muusikaosakond:

  • koolimuusika (päevane õpe; avatud ülikooli õpe)

Magistriõpe

Kultuurhariduseosakond:

  • kasvatusteadused (sotsiaalpedagoogika erialamoodul, 60 EAP)

Muusikaosakond:

  • muusikaõpetaja (päevane õpe; avatud ülikooli õpe)
  • pärimusmuusika – ühisõppekava Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga (päevane õpe, avatud ülikooli õpe)
  • Sound Engineering Arts – ühisõppekava Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooliga (päevane õpe), rahvusvaheline õppekava, õppekeel inglise keel (muusika ja filmikunsti helitehnoloogiad).

Rahvusliku käsitöö osakond:

  • pärandtehnoloogia (päevane õpe)

Struktuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemial on neli akadeemilist osakonda: etenduskunstide, kultuurhariduse, muusika- ja rahvusliku käsitöö osakond.

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia kõrgeim otsustuskogu on nõukogu, kuhu kuuluvad osakonnajuhatajad, osakondadest määratud õppejõud ja üliõpilaste esindajad. Kultuuriakadeemiat juhib direktor Anzori Barkalaja. Direktor moodustab juhatuse, mille liikmed õppedirektor, teadusdirektor, administratsiooni-, finants- ja haldusdirektor juhivad vastavaid tegevusvaldkondi.

Operatiivseks juhtimiseks moodustatud valitsusse kuuluvad direktor, õppedirektor, õppetalituse juhataja ja osakonnajuhatajad.

Teadus- ja kunstiloome[muuda | redigeeri lähteteksti]

2011. aasta juunis sai valmis esimene TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilaste lõputööde veebiraamat – „Lõimik 2011 – Valik silmapaistvaid lõputöid“, mis tutvustab ladusas ja lühidas vormis kultuuriakadeemia sõpradele ja muidu huvilistele vastava aasta lõputööde saagi põnevamaid vilju.

Täiendusõpe[muuda | redigeeri lähteteksti]

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias on täienduskoolitusega tegeletud alates 1992. aastast. Tänaseks on Kultuuriakadeemia kujunenud oma valdkonna atraktiivseks täienduskoolituskeskuseks. Iga aastaga on täienduskoolitustel osalejate arv kasvanud. Populaarseks on kujunemas suve- ja talveakadeemiad.

Kursusi viivad läbi Tartu Ülikooli ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud ning tunnustatud kultuuri- ja haridusvaldkonna spetsialistid teistest kõrgkoolidest ja koolitusorganisatsioonidest.

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia täiendusõpe pakub koolitusi järgmistes valdkondades:

  • kultuurikorraldus ja huviharidus;
  • pedagoogika ja andragoogika;
  • kultuuridevaheline kommunikatsioon;
  • seikluskasvatus;
  • noorsootöö;
  • simulatsiooni- ja mängumudeldus;
  • tantsukunst;
  • teatrikunst;
  • teatrikunsti visuaaltehnoloogia;
  • infoteadus ja dokumendihaldus;
  • raamatukogundus ja infokeskkonnad
  • jazzmuusika, pärimusmuusika, kirikumuusika, muusikapedagoogika;
  • rahvuslik tekstiil;
  • rahvuslik ehitus.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

1952. aastal loodi Tallinna Kultuurharidusala Kool (hilisem Tallinna Kultuurharidustöö Kool), kus hakati koolitama spetsialiste raamatukogude ja kultuurimajade jaoks. 1960. aastal toodi see õppeasutus ruumide kitsikuse tõttu üle Viljandisse. 1978. aastal nimetati kool ümber Viljandi Kultuurikooliks. 1980. aasta lõpul jõuti arusaamiseni, et kuna meie maal on järjest rohkem kõrgharidusega spetsialiste, siis peaks ka kultuuritöötajatel olema kõrgharidus. Et üleliidulised normid nägid ette suure koosseisuga kõrgkoole, nimetati väikelinna rajatud õppeasutus mitte instituudiks, vaid kolledžiks. 1991. aasta sügisel alustas tööd kultuurialast kõrgharidust andev Viljandi Kultuurikolledž. Traditsioonilistele erialadele – raamatukogundusele, koori- ja tantsujuhtimisele – lisandus mitu uut: rahvamuusika, vokaal-instrumentaalansamblite juhtimine ja mitu teatrirakenduslikku eriala (butafoor-dekoraator, valgus- ja helirežissöör, näitejuht-teatritöö korraldaja).

2003. aastal sai Viljandi Kultuurikolledžist Viljandi Kultuuriakadeemia. Seoses muudatustega Eesti haridusmaastikul ja juhindudes vajadusest tagada maksimaalne võimalik õppekvaliteet, allkirjastati 2005. aasta augustis Tartu Ülikooliga ühinemise leping ja õppeasutus sai praeguse nime.

2013. aasta juunis viidi infohariduse osakond üle Tartusse, kus see liideti ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppetooliga, olles nüüd osa ajakirjanduse-, kommunikatsiooni- ja infoteaduseinstituudist. Osakonna lahkumisega vähenes kultuuriakadeemia liikmeskond ligi 350 inimese võrra.

Hooned[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peahoone[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aadressil Posti 1 asuv hoone pärineb 18. sajandist ja on tunnistatud arhitektuurimälestiseks. 21. sajandi alguses ehitati juurde modernsem majaosa. Peahoones asuvad lisaks üldistele loenguruumidele ka eriotstarbelised õpperuumid: tantsuklassid, multifunktsionaalne black-boxi-tüüpi saal, multimeediaklass, maaliklass ja kangastelgede klass.

Muusikamaja[muuda | redigeeri lähteteksti]

2005. aasta detsembris avati muusikamaja (Jakobsoni 14), kus asub terve muusikaosakond: nii pärimus-, jazz- kui ka koolimuusika õppetoolid. Kultuuriakadeemia Muusikamaja on olulise tähtsusega mitte ainult akadeemiale, vaid ka linnale. Renoveeritud hoone asub linna südames nagu ka akadeemia peahoone. Teostumas on kultuurikvartali idee "kultuur keset linna": kõrvalhoones asub Viljandi Muusikakool ja läheduses vana Ugala teatrimaja / Koidu seltsimaja hoone.

Maja on ehitatud 1888. aastal historitsistlikus stiilis kahekorruseliseks kivist elamuks, mis algselt kuulus Viljandi kreisiülema abile parun von Wolffile. Aastal 1917 asus hoones Viljandi sõjarevolutsioonikomitee. Hiljem asus hoones Sakala Partisanide Pataljoni staap ja nõukogude ajal kasutati seda sõjakomissariaadina. Pärast riigi taasiseseisuvmist asus hoones Riigikaitse Viljandimaa osakond. Ajaloomälestisena on ta kaitse all 1964. aastast.

Vilma maja[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kultuuriakadeemia soetas endise leivatehase hooned 2012. aasta mais. Vilmaks kutsutav maja asub peamajast mõnesaja meetri kaugusel, Viljandi turu läheduses, aadressil Turu 7.

Vilma majas asub Viljandimaa Loomeinkubaatorite Tekstiilikeskus, rahvusliku käsitöö osakonna sepikoda, lähiaastatel on plaanis sinna üle viia mitme õppekava ruumid ja tugistruktuur.

Vilma maja ostust ja plaanidest meedias: Ajaleht Sakala, 5.05.2012 Ajaleht Sakala 14.07.2012 ERR uudised, 5.05.2012 Vilma maja talgud fotodes

Sündmused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tudengite Teatripäevad (TTP) – kolmepäevane teatrifestival sai alguse aastal 2003 ja toimub igal aastal veebruaris. Üles astuvad harrastusteatritrupid Eestist ja lähisriikidest (Soome, Leedu). Teatrifestivali korraldavad TÜ VKA üliõpilased.

Koolijazz = Jazzikool – kolmepäevane seminarivormis töötuba. Sihtrühmaks on Eestis õppivad noored jazzmuusikahuvilised. Noori inimesi õpetavad tuntud professionaalid, lisaks antakse ühine avalik kontsert.

Tantsunädal – 29. aprilli, rahvusvahelist tantsupäeva, tähistatakse TÜ VKA-s terve nädala, mis on täis etendusi, töötube, filme ja avatud kursuseid Viljandi koolides ja akadeemias. Kursuseid annavad akadeemia tudengid, vilistlased ja õppejõud.

TÜ VKA jazziklubi Jazz'n'Live – iganädalane jazziklubi esitleb artiste Eestist ja välismaalt.

Omakultuuriakadeemia – avaliku loengusari, mis keskendub Eesti pärimuskultuuri teemade erinevatele aspektidele. Omakultuuriakadeemia sari sünnib koostöös Pärimusmuusika Aidaga.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]