Tallinna–Viljandi raudteeliin

Allikas: Vikipeedia
Tallinna–Viljandi raudteeliin
Eesti.raudteevõrk.Tallinn–Viljandi.png
Üldist
Seis Kasutusel
Asukoht Eesti Eesti
(Harjumaa,
Raplamaa,
Järvamaa ja Viljandimaa)
Alg- ja lõpp-punkt Tallinn
Viljandi
Kasutusel olevate jaamade ja peatuste arv 25
Rööpapaaride arv 1
Opereerimine
Avati 1901 kitsarööpmeline 750 mm, 1973 laiarööpmeline 1520 mm
Omanik Edelaraudtee
Operaator(id) Elron
Depoo(d) Tallinn-Väikse depoo
Tehniline
Rööpmelaius 1520 mm (laiarööpmeline)
Elektrifitseeritud Ei
Kiirus Kuni 120 km/h
Peatused
Tallinn

Tallinn-Väike
Liiva
Männiku (Tallinna–Viljandi kiirrongid ei peatu)
Saku

Kasemetsa (Tallinna–Viljandi kiirrongid ei peatu)
Kiisa
Roobuka (Tallinna–Viljandi kiirrongid ei peatu)
Vilivere (Tallinna–Viljandi kiirrongid ei peatu)
Kohila
Lohu (Tallinna–Viljandi kiirrongid ei peatu)
Hagudi (Tallinna–Viljandi kiirrongid ei peatu)
Rapla
Keava (Tallinna–Viljandi kiirrongid ei peatu)
Lelle
Käru
Kolu (Suleti Elroni tulekuga)
Türi
Taikse
Kärevere
Ollepa
Võhma
Olustvere
Sürgavere

Viljandi

Tallinna–Viljandi raudteeliin on raudteeliin Eestis.

Lellelt hargneb raudteeharu Pärnu (Tallinna–Pärnu raudteeliin).

Raudteeremont[muuda | muuda lähteteksti]

Türi–Viljandi raudteelõigule tehti 2011. aastal kapitaalremont, seetõttu kasvas kiirus lõigul 120 km/h. Türi–Viljandi lõik taasavati pidulikult 30. detsembril 2011 ja regulaarne reisiliiklus taastus seal 1. jaanuarist 2012. Raudtee remont vähendas Tallinna–Viljandi reisirongide sõiduaega 15 minuti võrra.

Reisiliiklus[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna–Viljandi raudteeliinil sõidavad vaid Elroni reisirongid. Käigus on nii Tallinna–Viljandi kiirrongid kui ka kaks tavarongi.

Peatused[muuda | muuda lähteteksti]

Raudteepeatused Tallinna–Viljandi raudteeliinil (kiirliin):

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kitsarööpmeline Tallinna–Viljandi raudtee rajati aastal 1901. Sellele eelnes Valga–Ruhja–Pärnu raudtee Mõisaküla–Viljandi haruteega, mis avati liikluseks 1897. aastal. Tallinna–Viljandi raudtee avati liikluseks 1901. aastal.

Raudteepeatused Tallinna–Viljandi kitsarööpmelisel raudteel, Eesti Vabariigis:

Kuni Lelle–Pärnu otsetee (Lelle–Papiniidu raudtee) valmimiseni 16. veebruaril 1928 oli Tallinna–Viljandi raudteeliin osaks Tallinna sadama – Viljandi – Mõisaküla – Pärnu raudteeliinist (vt Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee) ja Tallinna sadama – Viljandi – Ruhja – Riia raudteeliinist. Neid liine kasutati ka II maailmasõja ajal.[1]

Aastatel 19711973 asendati Tallinna–Viljandi kitsarööpmeline raudtee laiarööpmelise raudteega.

Kaubavedu[muuda | muuda lähteteksti]

Kuni 1902. aastani töötas liin kahjumiga. Tänu raudteeliiniga kaasnenud tööstuse arengule Viljandis oli liin kasumis kuni I maailmasõjani. Raudtee klientideks olid 1903. aastal alustanud E. Pohli tuletikuvabrik, 1905. aastal alustanud U. Pahtri masinavabrik ja alates 1912 Viljandi linavabrik.[2]

Eesti Vabariigi ajal kasutasid raudteed paljud Viljandimaa tööstusettevõtted, sh 1928. aastal avatud Võhma Eksporttapamaja jt.

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Mehis Helme: Eesti kitsarööpmelised raudteed 1896–1996, 1996, ISBN 9985-60-248-X, lk 195 (1942. aasta sõiduplaan)
  2. Mehis Helme: Eesti kitsarööpmelised raudteed 1896–1996, 1996, ISBN 9985-60-248-X, lk 38.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti raudteeliinid
Läänesuund: Tallinn–Pääsküla | Tallinn–Keila | Tallinn–Keila kiirliin | Tallinn–Riisipere | Tallinn–Paldiski | Tallinn – Klooga-Rand
Idasuund: Tallinn–Aegviidu | Tallinn–Aegviidu kiirliin | Tallinn–Narva | Tallinn–Tartu | Tallinn–Tartu kiirliin | Tallinn–Rakvere | Tartu–Valga | Tartu–Koidula (endine Tartu–Petseri) | Valga–Riia
Lõunasuund: Tallinn–Pärnu | Tallinn–Viljandi | Tallinn–Türi | Tallinn–Rapla | Tallinn–Lelle