Viljandi raudteejaam

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Viljandi raudteejaam
Viljandi railway station.jpg
Üldandmed
Stiil Stalinistlik arhitektuur
Avamine 1897
Aadress Vaksali tänav 44, Viljandi
Omanik Edelaraudtee Infrastruktuuri AS
Koordinaadid 58° 21′ 28,1″ N, 25° 34′ 26,7″ E
Veetorn
Depoo

Viljandi raudteejaam (saksa Fellin) on raudteejaam Viljandimaal Viljandis Kantreküla linnaosas.

Jaam asub laiarööpmelise Tallinna–Viljandi raudtee lõunapoolses lõpp-punktis 150,6 km kaugusel Balti jaamast.

Viljandi raudteejaamas on üks täispikk 550 mm kõrgune perroon. Tallinnast Viljandisse ja Viljandist Tallinna sõidab neli reisirongi päevas. Rong sõidab Balti jaamast Viljandisse umbes 2 tundi ja 20 minutit, kiirrong aga 2 tundi ja 10 minutit. Jaamas asub seitse raudteeharu, lisaks suundub tööstusaladele mitu haruteed. Jaamas võib toimuda ka kaupade rongidele ning neilt maha laadimine.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Viljandi raudteejaam 1910. aastal

Viljandi raudteejaam Eesti kitsarööpmelises raudteevõrgus Liivimaa kubermangus avati pärast Valga–Ruhja–Pärnu kitsarööpmelise raudtee Mõisaküla–Viljandi raudteeliini avamist 1897. aasta alguses. Toona jäi see Viljandi kihelkonda Viljandi mõisa maadele. 1900. aastal valmis ka täiendav etapp – Tallinna–Viljandi kitsarööpmeline raudteeliin.

Viljandile eelneva Sürgavere peatuste vahel asus liini algaastatel Pärsti raudteepeatus. Viljandi jaamas asuvad ka kitsarööpalise raudtee mälestuskivi ja kitsarööpmeline tupik.[1]

1960. aastate lõpus alustati Tallinna–Viljandi kitsarööpmelise raudtee asendamist laiarööpmelise raudteega (rööpmelaius 1520 mm). Viljandist sai sellega tupikjaam.

Uus laiarööpmeline Tallinna–Viljandi raudtee avati pidulikult 5. juulil 1974.

Kuni 1975. aastani läks Viljandist edasi lõunasuunas Mõisaküla–Viljandi raudtee, millel järgmine peatus oli Sinialliku (pooljaam).[2]

Kui varem toimus Viljandi jaamas ka intensiivne kaubaliiklus, siis senisest hiilgusest on praeguseks säilinud minimaalne osa. 2007. aasta seisuga olid suurimad raudteed kasutavad Viljandi ettevõtted: Farm Plant, Hansa Candle ja Kuusakoski.[3]

2011. aastal avati Viljandis uus 550 mm kõrgune täispikk ooteplatvorm, mis asub erinevalt vanast otse jaamahoone ees.

Türi–Viljandi vahelisele raudteelõigule tehti aastal 2011 kapitaalremont, tänu millele kasvas kiirus sellel lõigul 120 km/h-ni. Türi–Viljandi lõik avati uuesti pidulikult 30. detsembril 2011 ja regulaarne reisiliiklus taastus seal 1. jaanuarist 2012. Raudtee remont lühendas Tallinna–Viljandi reisirongide sõiduaega 15 minuti võrra.

Jaamahoone[muuda | muuda lähteteksti]

Koos jaama avamisega ehitati ka jaamahoone. 20. sajandi esimesel kümnendil ehitati jaamahoone külge varikatus.

Aastatel 19261927 ehitati Viljandi jaamahoone põhjalikult ümber. Lisati teine korrus ja ehitati ümber varikatus. Teises maailmasõjas (aastal 1944) hoone hävis. Selle asemele rajati pärast sõda stalinistlikus stiilis tüüpprojekti järgi ehitatud kivihoone (analoogne Kohtla jaamahoonega), mida iseloomustab hoone keskosas paikneva ootesaali kõrgem katus ja keskteljel paiknev klaasitud kaarava, mida raamib profileeritud sillus lukukiviga.[4] Hoone on renoveeritud ja praegu Edelaraudtee kasutada.[5]

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev peatus
Icon train.svg
Raudteepeatus lõunasuunalistel reisirongiliinidel
Human-go-previous.svg Sürgavere
Train station.svg
Viljandi