Paul Johansen

Paul Johansen (10. detsember (vkj) / 23. detsember) 1901 Tallinn – 14. aprill 1965 Hamburg) oli taani päritolu Eesti ja Saksa ajaloolane.

Elulugu

Paul Johansen sündis Tallinnas taanlasest maaparandusinseneri Jens Christian Johanseni perekonnas. Ta õppis Tallinna Toomkoolis ning lõpetas selle 1919. aastal. Sama aasta suvel astus ta õppursõdurina rahvaväkke, ent Vabadussõja rinnetele ta ei jõudnud. Sama aasta lõpus asus ta õppima Kopenhaagenisse ja peagi Saksamaale, esialgu agraarinseneriks, ent peagi loobus ta sellest suunast ajaloo kasuks. 1924. aastal sai Johansen Leipzigi ülikooli ajaloodoktoriks, promoveerus ta 1925. aastal dissertatsiooniga "Siedlung und Agrarwesen der Esten im Mittelalter" ("Eestlaste asustused ja põllunduse olemus keskajal") ning sai dr. phil. teadusliku kraadi. Naasis Eestisse ja asus tööle Tallinna Linnaarhiivis.

Paul Johansenist kujunes peagi üks olulisemaid Eesti ajaloolasi, ta uuris läbi tohutu hulga materjale nii Tallinna vanema ajaloo, eriti asustuse (rahvastiku) ajaloo, kui ka agraarajaloo kohta, olles viimasele suunale üheks alusepanijaks Eestis. Tema ilmselt olulisemaks teeneks on Taani hindamisraamatus leiduva agraar- ja asustusajaloolise materjali uurimine ja tõlgendamine, mille tulemuseks oli põhjalik ülevaade 13. sajandi Põhja-Eesti asustus- ja agraaroludest. Samuti juhtis Johansen tähelepanu Wanradti ja Koelli katekismusele kui esimesele kindlalt teada olevale osaliselt eestikeelsele trükisele. Tema suurimaks tööks kujunes asustus-ajalooline teos "Die Estlandliste des Liber Census Daniae", mis ilmus 1933. aastal ja selgitas palju asustusalaseid probleeme Põhja-Eesti aladelt, mis olnud taanlaste valduses. Johansen leidis Rootsi arhiivist ka Paide linna asutamisüriku ning tegi muidki olulisi avastusi. 1934. aastal sai temast Tallinna linnaarhivaar.

1939. aasta lõpus siirdus Johansen koos baltisakslastega Saksamaale ning jätkas ajaloolasetööd Hamburgi Ülikoolis. 1942–1945 oli ta sunnitud teenima tõlgina Saksa idavägedes. Sealjuures külastas ta 1944. aastal veel viimast korda ka Eestit.

1945–1946 oli ta sõjavangis ning naasis seejärel Hamburgi Ülikooli, kus õpetas kuni surmani. Hamburgis töötas ta usinasti ka "Hansa ajalooühingus". 1951. aastal ilmus tema sulest Stockholmis raamat "Nordische Mission, Revals Gründung und die Schwedensiedlung in Estland", milles ta muu hulgas esitab hüpoteesi, et Tallinn on kasvanud kokku kahest asustustuumikust, ühest skandinaavia (Oleviste / St. Olai) ja ühest saksa (Niguliste / St. Nikolai) omast. 1964. aastal esitas Johansen hüpoteesi, et Balthasar Russow võib olla eesti päritolu. Paraku jäi nii see uurimus kui ka mitmed teised tööd (näiteks Läti Henriku elu ja tegevuse uurimine) pooleli, kuna ta suri juba järgmise aasta kevadel. P. Johansen seostas Tallinnaga ka Tallinna nimetamisväärse renessansimaalija Michel Sittowi, kelle portreid oldi enne seda kirjutatud ühe flaami meistri arvele.

Teoseid

• "Siedlung und Agrarwesen der Esten im Mittelalter". Dorpat, 1925
• "Über die Schweden bei Reval". Beiträge zur Kunde Estlands, 11. Reval, 1925/1926
• "Die Estlandliste der "Liber Census Daniae"". Kopenhagen-Reval, 1933
• "Bruchstücke des Landbuches der Ordensmeister für Rujen und Helmet". Beiträge zur Kunde Estlands, 21. Heft 1. Tallinn, 1937
• "Deutsch und Undeutsch im mittelalterlichen und frühneuzeitlichen Reval" (koos H. von zur Mühleniga). Köln – Wien 1973
• "Balthasar Rüssow als Humanist und Geschichtsschreiber / hrsg. Heinz von zur Mühlen. Köln; Weimar; Wien: Böhlau Verlag, 1996 (Quellen und Studien zur Baltischen Geschichte; 14)
• "Taani ja Eesti" (ajaloolistest sidemetest). Järelsõna: Jüri Kivimäe. Tallinna Linnaarhiiv, 1996, 25 lk
• "Kaugete aegade sära". Koostaja, ees- ja järelsõna autor Jüri Kivimäe. Tõlkinud Jüri ja Sirje Kivimäe, Eerik-Niiles Kross. Sari Eesti mõttelugu, nr 65, Ilmamaa, Tartu 2006, 528 lk

Kirjandus

• Jaan Kross. "Paul Johanseni (ja iseenese) päästmiskatse ühe ülirange ajaloolasmuusa käest" – Keel ja Kirjandus 1988, nr 5, lk 276–283 ja Jaan Krossi raamatus "Vahelugemised" V, Eesti Raamat, Tallinn 1990, lk 169–184 (Paul Johansenist ka: "Vahelugemised" IV, 1986, lk 100–104)
• Peep Pillak. "Arhivaar ja ajaloolane Paul Johansen – 95" – Kleio 1997, nr 1, lk 57–61
• Sulev Vahtre. "Paul Johanseni viimane suursaavutus" (raamatu "Balthasar Rüssow als Humanist und Geschichtsschreiber" arvustus) – Akadeemia 1997, nr 3, lk 612–616
• Sulev Vahtre. "Paul Johanseni käsikirjaline pärand Lüübeki linnaarhiivis" – Ajalooline Ajakiri 1998, nr 4, lk 101–105
• Jüri Kivimäe. "Uurimus Balthasar Russowist ja tema kroonikast" (raamatu "Balthasar Rüssow als Humanist und Geschichtsschreiber" arvustus) – Keel ja Kirjandus 1999, nr 4, lk 285–289
• Marja Kallasmaa. "Paul Johanseniga Harju-Madisel" – Keel ja Kirjandus 2000, nr 6, lk 385–391
• Eesti kirjanike leksikon. Eesti Raamat, Tallinn 2000, lk 145–146 (artikli autor Mati Hint)
• Vello Helk. "Arhivaaride koostöö üle Läänemere: Paul Johanseni kirjadest Svend Aakjærile" – Tuna 2001, nr 4, lk 92–108
• Aivar Põldvee. "Paul Johansen ja ajaloo elav kohalolek" (raamatu "Kaugete aegade sära" arvustus) – Keel ja Kirjandus 2006, nr 8, lk 671–675
• Jaan Undusk. "Ajalookirjutusest Eestis ja eksiilis Teise maailmasõja järel: võhiku mõtteid" – Tuna 2007, nr 1, lk 4–26 (Paul Johansenist Jaan Krossi teoste "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" ja "Kolme katku vahel" inspireerijana lk 23–26)
• Eestlaste rohkus muistses Tallinnas. Vaba Maa, 14. märts 1935, nr. 63, lk. 8

Välislingid

• Paul Johansen. In memoriam, Võitleja = The Combatant : ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja, 1 mai 1965, lk 6
• Juhan Kreem. "Hiiglase õlad ja eesti mõtte lugu" (raamatu "Kaugete aegade sära" arvustus). Sirp, 21. aprill 2006, lk 3
• Teet Veispak. "Paul Johansen – sügava jälje jätja" (raamatu "Kaugete aegade sära" arvustus). Eesti Päevaleht, 28. aprill 2006, lk 14
• Paul Johansen Eesti biograafilises andmebaasis ISIK