Ugala

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Ugala teater)
 See artikkel räägib teatrist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Ugala (täpsustus).

Ugala teatrihoone (2018)

Viljandi Draamateater Ugala on teater Viljandis Vaksali tänav 7.

2019. aasta 1. juulist juhib teatrit Garmen Tabor, loominguline juht on alates 1. septembrist 2019 Tanel Jonas. 1. septembril 2023 alustab loomingulise juhina Liis Aedmaa.

Varem on Ugala direktoriks olnud

Truppi kuulub 22 näitlejat.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ugala teater on üks Eesti vanemaid kutselisi draamateatreid, see on loodud 1920. aastal. Esialgu kandis see nime Teatri- ja Kunstiühing Ugala. Ühingu põhikiri registreeriti Pärnu Rahukogus 10. jaanuaril 1920, asutajaliikmeina kirjutasid sellele alla Armin Hunt, Ernst Hunt ja Jaan Altleis.

Teater on saanud nime Eesti muinasmaakondade Ugandi ja Sakala järgi, nime soovitas eesti kirjanik Friedrich Kuhlbars.

Esimestel tegutsemisaastatel rentis Ugala ruume Koidu Seltsilt, tegutsedes Koidu Seltsimajas. 6. jaanuaril 1920 kanti seal ette esimene näitemäng "Pansion Schöller ehk Kui onu hullumajas käis" (näitejuht Märt Mõrd).

1924. aastal koliti ümber Seasaare kõrtsi teisele korrusele. 1926. aasta 1. veebruaril sai teater direktor Oskar Härmi eestvõttel kutseliseks teatriks. Algas operettide ajastu. Seasaare kõrtsis tegutseti kuni 1941. aastani, mil hoone põles maha[1].

Ugala jätkas tegutsemist vanas tuttavas Koidu seltsimajas. 1948 loodi Ugala tiiva all eraldi osana nukuteater, mis avati 17. jaanuaril Enn Toona marionetinäidendiga "Sipelgas ja rohutirts". 1982 valmis Ugala oma teatrihoone.

2015. aastal, kui teatrihoone läks renoveerimisele, loodi video- ja valgusalajuhi Kristjan Suitsu juhtimisel Ugalale ajutine mängupaik Ugala black box ehk UBB, kus tegutseti 2017. aastani ja mille eest pälvis Ugala teater 2015. aastal Eesti Kultuurkapitali näitekunsti aastapreemia (nutikas ja õdus UBB 2015 (Ugala black box).

Kunstilised/loomingulised juhid[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Kunstiline juht
1925–1926 Andres Särev
1926–1928 Eduard Lemberg
1928–1932 Alfred Mering
1932–1933 Valter Soosõrv
1933–1934 Karl Merits
1934–1936 Alfred Mering
1936–1941 Eduard Tinn
1942–1943 Jullo Talpsepp
1943–1945 Eero Neemre
1945–1947 Karl Ader
1947–1948 Enn Toona
1948 Leo Martin
1949–1970 Aleks Sats
1970–1979 Heino Torga
1979–1983 Jaan Tooming
1983–1988 Jaak Allik
1989–1991 Kalju Komissarov
1991–1995 Jaak Allik
1995–1998 Andres Lepik
1998–2000 Andres Noormets
2000–2002 Jaak Allik
2002–2009 Peeter Tammearu
2009–2012 Indrek Sammul
2012–2013 Margus Kasterpalu
2014–2019 Ott Aardam
2019–2023 Tanel Jonas
2023– Liis Aedmaa

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Kahjude hindamine". Sakala. 19. juuli 1941.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]