Kino

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib asutusest; ansambli kohta vaata artiklit Kino (ansambel)

Kino on erinevate filmide näitamise asutus, samutiks selleks ehitatud või kasutatav hoone või mingi muu hoone (kultuurimaja vms) osa.

Kino ajalugu sai alguse hetkest, mil prantsuse vennad Lumière'id korraldasid Pariisis esimese tasulise filmiseansi. Programmis näidati lühifilmi sellest, kuidas rong saabub jaama. See stseen ehmatas oma tõelisuses vaatajaid.

Eesti kino ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene kinoks ehitatud maja Eestis avati 17. aprillil 1908. aastal Tartus ülejõel: Elektri teater – Illusion, kus oli 360 istekohta. 4. kuni 6. aprilli programm on järgmine: 1) Kapp, 2) meri kuupaistel, 3) kuradi reisikäik, 4) armukadedus ja nõdrameelsus, 5) nõid ja liblikad, 6) tulekahju.

Tallinnas sai 1908. aasta esimesel poolel filme vaadata: jaama lähedal Näituseväljaku paviljonis tegutses rändkino "Grand Imperial Vio", Harjumäel "The English Biograph Co. London" ning Promenaadi ääres Rotermanni ja piiritusevabriku vastas teater "Modern." Rataskaevu tänavas näitas elavpilte Karl Stefani Elektro-Biograph.

1908 aasta kevadel hakati Tallinna endise saksa teatri asemele Vene turul, praeguse Musumäe vastas, ehitama uut kinohoonet "Metropol," mis avati 26. juulil 1908 kell pool üheksa õhtul.

Kino Eesti Vabariigis[muuda | muuda lähteteksti]

1926. aastal oli Tallinnas 17 kino, Tartus 5, Narvas 3, Valgas, Pärnus, Rakveres ja Viljandis kaks. [1]

Öömisjoni seltsi koosolekul 28. detsembril 1932 väljendas pastor Seck oma muret selle üle, et mõned kirikuõpetajad joovad, suitsetavad ja külastavad kinosid, selle asemel, et oma eeskujuga kasvatavalt mõjuda.[2]

Kino Nõukogude Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu natsionaliseeris oma otsusega 30. septembrist 1940 Eestis 47 kino. Tallinnas tegutses sellal 14 kino, Nõmmel oli siis kaks kino.

Kino Eesti Vabariigi uuel perioodil[muuda | muuda lähteteksti]

1991. aastal oli Tallinnas 12 kino. 2007. aastal tegutses Eesti Filmi Sihtasutuse andmetel Eestis 12 kino kokku 67 saaliga.

Tallinna kinod[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Üks sajast lahtisest otsast. Sirp. 25. aprill 2008
  2. Elu mädapaiseid lahkamas. Sõnumed, 29. detsember 1932, nr 299, lk 3
  3. http://li.tl/v/iL7
  4. Amarcord ehk Tallinna endised kinohooned. Ekspress 25.01.2007

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]