Kino

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib asutusest; ansambli kohta vaata artiklit Kino (ansambel)

Kino on filmide näitamisega tegelev asutus, samuti selleks otstarbeks ehitatud või kasutatav hoone või mingi muu hoone (kultuurimaja vms) osa.

Kino ajalugu sai alguse ajast, mil prantsuse vennad Lumière'd korraldasid Pariisis esimese tasulise filmiseansi. Programmis näidati lühifilmi sellest, kuidas rong saabub jaama. See stseen ehmatas oma tõelisuses vaatajaid.

Eesti kino ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene kinoks ehitatud maja Eestis avati 17. aprillil 1908 Tartus Ülejõelelektriteater Illusion, kus oli 360 istekohta. 4–6. aprilli kava oli järgmine: 1) kapp, 2) meri kuupaistel, 3) kuradi reisikäik, 4) armukadedus ja nõdrameelsus, 5) nõid ja liblikad, 6) tulekahju.

Tallinnas sai 1908. aasta esimesel poolel filme vaadata mitmes kohas. Jaama lähedal Näituseväljaku paviljonis tegutses rändkino Grand Imperial Vio, Harjumäel The English Biograph Co. London ning Promenaadi ääres Rotermanni ja piiritusevabriku vastas teatris Modern. Rataskaevu tänaval näitas elavpilte Karl Stefani Elektro-Biograph.

Kevadel 1908 hakati Tallinna endise saksa teatri asemele Vene turul, praeguse Musumäe vastas, ehitama uut kinohoonet Metropol, mis avati 26. juulil 1908 kell pool üheksa õhtul.

Kino Eesti Vabariigis[muuda | muuda lähteteksti]

1926. aastal oli Tallinnas 17 kino, Tartus 5, Narvas 3, Valgas, Pärnus, Rakveres ja Viljandis kaks. [1]

Öömisjoni seltsi koosolekul 28. detsembril 1932 väljendas pastor Adalgoth Seck oma muret selle üle, et mõned kirikuõpetajad joovad, suitsetavad ja külastavad kinosid, selle asemel, et oma eeskujuga kasvatavalt mõjuda.[2]

Kino Nõukogude Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu natsionaliseeris oma otsusega 30. septembrist 1940 Eestis 47 kino. Tallinnas tegutses sellal 14 kino, Nõmmel oli siis kaks kino.

Kino taastatud Eesti Vabariigis[muuda | muuda lähteteksti]

1991. aastal oli Tallinnas 12 kino. 2007. aastal tegutses Eesti Filmi Sihtasutuse andmetel Eestis 12 kino kokku 67 saaliga.

Tallinna kinod[muuda | muuda lähteteksti]

Nimi (nimed) Asukoht Algusaasta(d) Lõpuaasta(d) Märkused
Pioneer (varem Skandia) Viru tänava keskel 1908–1909 Oli Tallinna vanim kino. Kunagist kino reedavad siiani hiiglasuured plakatinišid fassaadil teisel korrusel.
Forum (varem Apollo) Narva maantee 1915 (ehitus) 1977 (lammutati) Kunagises asukohas paikneb nüüd Foorumi ostukeskus. Foto: Kino Forum (1970. aastad)
Helios (varem Passaaž, Rekord, Uus-Rekord ja Nõukogude ajal Oktoober) Vana turu alguses kangi all 1918 1995 Kino projekteeris ümber arhitekt Edgar Johan Kuusik ja see oli aastast 1939 Tallinna esinduskino
Partisan (varem Koit ja Orion) Lilleküla 1931 (ehitatud) 1974–1975~ suleti Asus Paldiski maantee raudteeviadukti kõrval, Ristiku tänava alguse lähedal.
Lembitu (varem Diana) Balti jaama juures 1935 1991? Uus hoone avati Balti jaama juures 1935. aastal ja selle kavandas arhitekt Eugen Habermann (1884–1944). Pärast Eesti Vabariigi taastamist kolis kinoruumidesse Päästearmee.
Pelgurand Pelgurannas Saksa okupatsiooni ajal ehitatud barakitaolises endises sõjaväesööklas 1968 (lammutati) Foto: Kino Pelgurand
Pirita Pirital 1951 1951. aastal avati Pirital stalinistlikus stiilis kinohoone. Kevadel 1988 avati pärast rekonstrueerimist uuesti kui Eesti Reklaamfilmi ja Soome firma Multimedia OY ühisettevõtte kohvik-kino "Pirita", ning vaatesaali toodi ümmargused lauad. Praegu töötab hoones Pirita Vaba aja keskus.
Sõprus Vanalinn 1952–1955 (ehitusaeg) Stalinistlikus stiilis kahe saaliga kinohoone. Praegu on teises pooles ööklubi.
Rahu Pelgurand 19571959 (ehitusaeg) Hilisstalinistlikus stiilis kinohoone. Seal on nüüd kasiino.
Kosmos Kesklinn 1964 (avamisaeg) Hoone arhitekt on Ilmar Laasi. Kosmose ligemale 1000-kohaline saal oli Eesti suurim kinosaal. 19. detsembril 2014 taasavatud IMAX-formaadis kinos on kolm saali: suures 325 kohta, kahes väikeses kummaski 50.
Eha Tartu maanteel Keskturu juures 1973 (avamisaeg) 1996 (sulgemisaeg) Pärast sulgemist on seal paiknenud pank, kasutatud riiete kauplus, rularada, toidupood ja kasiino, ning viimaseks toidupood Maxima ja alkoholipood Regalia.[3]
Kinomaja Vanalinn,
Uus 3
1981 (avamisaeg) Poolakate restaureeritud maja avati ametlikult 26. jaanuaril 1981. Sündmust kajastas Tallinnfilmi ringvaade "Nõukogude Eesti".  
Lindakivi Lasnamäel 1987–1989 (ehitusaeg) 1991~ Viimasena Nõukogude ajal ehitati kino Lasnamäele. Pärast taasiseseisvumist loobuti seal kinoseanssidest.
Coca-Cola Plaza Hobujaama 5, Rotermanni kvartalis 2001 Arhitekt Andri Kirsima.
Apollo Solaris (varem ainult Solaris) Solarise keskus, Kesklinn 2012 Solarise keskus ehitati protestidest hoolimata Sakala keskuse asemele.
Kino Artis Solarise keskus
5D Cinema Kristiine keskus
Apollo Mustamäe Mustamäel 2016 Mustamäe Keskuses

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Üks sajast lahtisest otsast. Sirp. 25. aprill 2008
  2. Elu mädapaiseid lahkamas. Sõnumed, 29. detsember 1932, nr 299, lk 3
  3. Amarcord ehk Tallinna endised kinohooned. Ekspress 25.01.2007

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]