Mine sisu juurde

Tallinna börs

Allikas: Vikipeedia
Tallinna Sadama aktsiate esimest kauplemispäeva Nasdaq Tallinna börsil 13. juunil 2018 tähistati sümboolse börsikella helistamisega

Nasdaq Tallinna börs (asutamisaegne nimi Tallinna Väärtpaberibörs) on Tallinnas tegutsev väärtpaberibörs, mis on ainus reguleeritud väärtpaberite järelturg Eestis. Börs viib kokku raha paigutavad investorid, kapitali kaasata soovivad ettevõtted ning börsi liikmed, kes vahendavad investorite väärtpaberitehinguid ühtses elektroonilises kauplemissüsteemis.[1] Turu ametlik kauplemisvaluuta on euro.[2]

Tallinna börs kuulub 2008. aastast rahvusvahelisse NASDAQ-i kontserni, mis korraldab börside tegevust Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Taanis, Islandil ja USA-s. Tallinna börs kuulub Riia ja Vilniuse börsiga ühisele Nasdaq Balti väärtpaberiturule.[3][4]

Tallinna börsi üldindeks on OMX Tallinn, millesse kuuluvad kõik põhi- ja lisanimekirja aktsiad. Indeks iseloomustab kõigi noteeritud aktsiate hindade keskmist muutust 3. juuni 1996. aasta tasemega (algväärtus oli 100 punkti).[5]

Tallinna börsi juhatuse esimees on alates 2016. aastast Kaarel Ots.[6]

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna börsi eelkäija on 1920. aastal loodud Tallinna fondibörs, mille ülesanne oli välisvaluuta- ja väärtpaberikursside fikseerimine. Kursse noteeris börsi noteerimiskomisjon, kuhu kuulusid pankade esindajad. Fondibörs likvideeriti märtsis 1941, kui Nõukogude Liit[7] okupeeris Eesti Vabariigi.

Pärast Eesti riigi iseseisvuse taastamist 1991. aastal olid väärtpaberituru taaskäivitamises olulisimateks sündmusteks erastamisprotsess ja seadusandliku baasi loomine. Selleks üks tähtsamaid uutest seadustest oli 1993. aastal vastu võetud väärtpaberituru seadus, millega sätestati turu toimimiseks vajaminevad organid ja väärtpaberitoimingud. Samuti oli oluline 1994. aastal vastu võetud investeerimisfondide seadus. 1994. aastaks oli pangandussfäär mõnevõrra korrastunud, mille käigus jäid püsima konkurentsivõimelisemad turuosalised. Märgatavalt oli kasvanud huvi väärtpaberitehingute vastu, mis andis turuosalistele ajendi reguleeritud väärtpaberituru loomiseks Eestis.[7]

1994. aastal asutasid turuosalised elektroonilise väärtpaberite süsteemi loomiseks Eesti Väärtpaberikeskuse (asutamisel nimega Eesti Väärtpaberite Keskdepositoorium). Asutajateks olid seitse Eesti kommertspanka, rahandusministeerium, Eesti Pank ja Hüvitusfond. Väärtpaberikeskuse edukas käivitamine võimaldas luua elektroonilisel kauplemissüsteemil põhineva reguleeritud järelturu, mille tarvis asutati 19. aprillil 1995 Tallinna börs.[7] Börsi asutasid kümme kommertspanka, üheksa maaklerfirmat, Hüvitusfond, Eesti Pank ja rahandusministeerium (igaüks võrdse osakaaluga). Börs avati kauplemiseks 31. mail 1996, mil oli noteeritud 11 väärtpaberit.[8] Aktsionäre oli Tallinna Väärtpaberibörsil 22, liikmeid 13 ning börsi aktsiakapital oli 2,3 miljonit krooni. Võeti kasutusele börsiindeksi TALSE, mille algväärtus oli 100 punkti. Esimese tehingu börsil tegi tollane president Lennart Meri.[9]

Börsi algus oli vaevaline, sest poolteist kuud pärast kauplemise algust langes indeks TALSE ajaloo madalaimale tasemele – 84,24 punktile. Börsi populaarsus rahva seas siiski kasvas ning 1997. aasta suveks oli selle kasv väga suur. TALSE kaheksa kuu kasvuks oli 207%. Inimesed võtsid aktsiate tagatisel ka laenu, et aktsiate hinnatõusust osa saada. Börsile viidi ka riigi raha, sest polnud seadust, mis oleks otseselt seda keelanud. 29. augustil saavutas indeks TALSE oma ajaloo kõrgeima taseme – 492,97 punkti, enne kui see aasta lõpuks ligi poole võrra ja hiljem veelgi langes. Madalseis kestis aastaid, mis sai aga saatuslikuks näiteks mitmele väikepangale, kes olid ennast börsibuumi ajal virtuaalse raha ja reaalsete kohustustega üle koormanud.[9]

2000. aasta oktoobris moodustasid Tallinna börs ja Eesti Väärtpaberikeskus kahe ettevõtte baasil ühtse kontserni. Aprillis 2001 omandas kontsernis strateegilise osaluse Soome HEX kontsern. Kauplemine Eesti aktsiatega HEX-i kauplemiskeskkonnas algas 25. veebruaril 2002. Tallinna börsi ja Eesti Väärtpaberikeskust ühendava kontserni nimeks sai HEX Tallinn. Seisuga 1. juuli 2003 olid kõikide Eestis tegutsevate aktsiaseltside aktsiad arvel Eesti väärtpaberite keskregistris, mille haldaja oli Eesti Väärtpaberikeskus. Keskne elektrooniline register lisas Eesti ettevõtluskeskkonnale usaldusväärsust ja läbipaistvust.[7]

4. septembril 2003 alustas tegevust Soome ja Rootsi juhtivate väärtpaberituru ettevõtete ühinemise tulemusena sündinud OMHEX, millest sai uus HEX Tallinna emaettevõte. 2004. aastal võttis OMHEX-i kontsern kasutusele uue kaubamärgi OMX. Hakati kasutama SAXESS-i kauplemissüsteemi ning ühtlustati kauplemisreeglid NOREX-i reeglitega. Seoses Vilniuse börsi erastamisega kuulusid OMX-i kontserni kõik kolm Balti börsi, mis lõi eeldused Balti ühisturu tekkeks. Eesti, Läti ja Leedu börs panid aluse ühtsele Balti nimekirjale, Balti indeksile ja börsiinfo interneti leheküljele.[7]

26. aprillil 2005 ületas Balti börside indeks BALTIX sümboolse 500 punkti taseme, tõustes alates aasta algusest 18,9%. Samal aastal töötati finantsinspektsiooni ja Tallinna börsi eestvedamisel välja „Hea ühingujuhtimise tava”, mis andis börsil noteeritud ettevõtetele käitumisjuhised ning aitas lahendada huvide konflikte.[9] 2007. aastal avati Baltimaades alternatiivturg First North ning ühtlustati Balti börside turupraktikad finantsinstrumentide turgude direktiiviga.[7]

2008. aasta alguses viis NASDAQ Stock Market lõpule liitumise Balti- ja Põhjamaade börsikontserniga OMX AB. Liitumise tulemusena tekkis maailma suurim börsiettevõte NASDAQ OMX Group. OMX Tallinnast sai NASDAQ OMX Tallinn. Järgnevatel aastatel suurendas NASDAQ pidevalt oma osalust NASDAQ OMX Tallinnas, saades kahe aasta pärast Tallinna börsi ainuomanikuks.[9]

2008. aasta lõpus Eestit tabanud majanduskriis viis varjusurma kogu finantssektori. Erinevalt kümmekond aastat varem toimunud krahhist, mis puudutas vahetult aktsiaturgu, kannatas seekord kinnisvarasektor.[9] Väärtpaberiturule jõudis pessimism varem kui reaalmajanduse statistikasse, kajastudes börsiindeksite enam kui 60% languses.[10] 2010. aastal majandus kasvas ja Tallinna börs tegi läbi aegade suurima tõusu – 73%. See oli parim tulemus nii Euroopa börsidel kui ka Tallinna börsi 15 aasta pikkuses ajaloos.[9]

Väärtpaberiturgude struktuur

[muuda | muuda lähteteksti]

Kuna Nasdaq Tallinna börs kuulub Balti ühise väärtpaberituru hulka, sisaldab see Riia ja Vilniuse börsiga ühiseid väärtpaberinimekirju ja indekseid ning tagab investoritele lihtsustatud ligipääsu kõigile Baltimaades noteeritud või kaubeldavatele väärtpaberitele. Väärtpaberiturud jagunevad reguleeritud turuks ja alternatiivturuks.[11]

Reguleeritud turg

[muuda | muuda lähteteksti]

Põhinimekiri

[muuda | muuda lähteteksti]

Põhinimekiri on väärtpaberibörs, milles kaubeldakse noteeritud väärtpaberitega. Väärtpaberibörs on investorite jaoks kõige usaldusväärsem, sest selles on ettevõtetele kehtestatud kõige rangemad nõuded nii börsile tulekuks (ehk noteerimiseks) kui ka edaspidiseks käitumiseks.[3] Nasdaq Tallinna põhinimekirja kandmiseks peab ettevõte olema tegutsenud oma põhitegevusalal vähemalt kolm aastat, olema majanduslikult jätkusuutlik, omama turuväärtust vähemalt 4 miljoni euro ulatuses ja avalikustama teavet rahvusvahelise finantsaruandluse standardite alusel. Lisaks peab avalikkuse hulka kuuluvate investorite omanduses olema vähemalt 25% aktsiatest (free float) või 10 miljoni euro väärtuses aktsiaid.[11]

Nasdaq Tallinna põhinimekirjas oli 2019. aasta mai seisuga noteeritud 15 ettevõtet:[12]

Lisanimekiri

[muuda | muuda lähteteksti]

Lisanimekiri on mõeldud kiire kasvuga ja riskantsematele ettevõtetele ning sinna pääsemiseks on reeglid mõnevõrra leebemad. Näiteks ei pea lisanimekirja ettevõtetel olema 3-aastast tegutsemisajalugu, samuti on leebemad kapitalinõuded. Teabe avalikustamisel ja investoritega suhtlemisel kehtivad lisanimekirjas kaubeldavatele ettevõtetele börsiettevõtetega samad nõuded.[3]

Nasdaq Tallinna lisanimekirjas on 2019. aasta mai seisuga noteeritud kaks ettevõtet:[12]

Võlakirjanimekiri

[muuda | muuda lähteteksti]

Võlakirjanimekirja on koondatud võlakirjainstrumendid, mis hõlmavad erinevate tähtaegadega ettevõtete võlakirju ja hüpoteekobligatsioone.[11]

Nasdaq Tallinna võlakirjanimekirjas on 2019. aasta mai seisuga noteeritud seitse võlakirjaemissiooni:[12]

  • Admiral Markets 8% subord. bond
  • Baltic Horizon Fund 4.25% bond
  • Inbank 7.00% subord. bond
  • LHV Group 7.25% subord. bond
  • LHV Group 6.50% subord. bond
  • LHV Group 6.00% subord. bond
  • UPP Olaines 7.00% subord. bond

Fondinimekiri

[muuda | muuda lähteteksti]

Fondinimekiri koosneb investeerimisfondide osakutest või ühisinvesteerimisfondide aktsiatest, mis on noteeritud ja kaubeldavad sarnaselt aktsiatega.[11]

Nasdaq Tallinna fondinimekirjas on 2019. aasta mai seisuga noteeritud üks investeerimisfond:[13]

Alternatiivturg First North

[muuda | muuda lähteteksti]

Nasdaq First North on alternatiivturg (ehk reguleerimata turg), kus ettevõtetele ei seata kauplemiseks rangeid nõudeid ja ka teabe avalikustamise nõuded on madalamad.[3] Alternatiivturul kaubeldavad ettevõtted on kohustatud järgima alternatiivturu First North reglementi, mitte reguleeritud turu ega börsi oma.[11] Investorite huvid on sellel turul kõige vähem kaitstud, seega on see kõige riskantsem turg. Alternatiivturg on mõeldud eelkõige ettevõtetele, kes soovivad kaasata investorite kapitali, kuid nad ei vasta põhinimekirjas noteerimiseks või lisanimekirjas kauplemiseks esitatavatele rangetele nõuetele või peavad nende täitmist liiga koormavaks.[3]

Nasdaq Tallinna alternatiivturul on 2019. aasta mai seisuga kolme ettevõtte väärtpaberid:[12]

Kauplemispäev

[muuda | muuda lähteteksti]

Kauplemispäeva struktuur on alljärgnev.[14]

Kellaaeg Kauplemisfaas
09.00–10.00 Kauplemiseelne periood
10.00 Avaoksjon
10.00–15.55 Kauplemisperiood
15.55–16.00 Sulgemisoksjoni eelperiood
16.00 Sulgemisoksjon
16.00–16.30 Kauplemisjärgne periood
16.30–09.00 Kauplemisväline periood

Kauplemissüsteemid

[muuda | muuda lähteteksti]

Kauplemissüsteem INET on börsitehnoloogia, mis on mõeldud aktsiatega kauplemiseks. Kõik NASDAQ-i aktsiaturud üle maailma kasutavad seda.

Nasdaq Tallinna, Riia ja Vilniuse börsil on kasutusel kaks kauplemissüsteemi: INET Nordic ja Genium INET.[15]

  • INET Nordic ‒ elektrooniline kauplemissüsteem aktsiate ja fondiosakutega kauplemiseks Põhja- ja Baltimaades.
  • Genium INET ‒ elektrooniline kauplemissüsteem fikseeritud tootlusega väärtpaberite, tuletisinstrumentidega ja toorainetega kauplemiseks ning tavapärasest erinevate kauplemisprotseduuride sooritamiseks.

Endisi börsiettevõtteid

[muuda | muuda lähteteksti]

Varem on Tallinna börsil olnud noteeritud muu hulgas järgmiste ettevõtete aktsiad:[viide?]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Nasdaq Tallinn ja Eesti Väärtpaberikeskus". Nasdaq Balticu koduleht. Originaali arhiivikoopia seisuga 20.12.2016. Vaadatud 03.05.2017.
  2. ↑ "Ametlik kauplemisvaluuta". Nasdaq Balticu koduleht. Originaali arhiivikoopia seisuga 21.09.2017. Vaadatud 03.05.2017.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 "Väärtpaberite noteerimine". Nasdaq Balticu koduleht. Originaali arhiivikoopia seisuga 17.04.2017. Vaadatud 03.05.2017.
  4. ↑ "Balti väärtpaberiturg". Nasdaq Balticu koduleht. Originaali arhiivikoopia seisuga 19.11.2016. Vaadatud 03.05.2017.
  5. ↑ "TALSE:IND". Bloombergi koduleht. Vaadatud 03.05.2017.
  6. ↑ Tallinna börsi juhiks saab Kaarel Ots ärileht.ee, 4. august 2016
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 7,5 "Ajalugu". Nasdaq Balticu koduleht. Originaali arhiivikoopia seisuga 12.04.2017. Vaadatud 03.05.2017.
  8. ↑ "Eesti Väärtpaberikeskuse ajalugu". Eesti Väärtpaberikeskuse koduleht. Originaali arhiivikoopia seisuga 5.02.2017. Vaadatud 03.05.2017.
  9. ↑ 9,0 9,1 9,2 9,3 9,4 9,5 "Tallinna börs 20!". LHV Finantsportaal. Vaadatud 03.05.2017.
  10. ↑ "Eesti väärtpaberiturg 2008. aastal". Eesti Väärtpaberikeskuse koduleht. Vaadatud 03.05.2017.[alaline kõdulink]
  11. ↑ 11,0 11,1 11,2 11,3 11,4 "Balti turu struktuur". Nasdaq Balticu koduleht. Originaali arhiivikoopia seisuga 26.09.2018. Vaadatud 03.05.2017.
  12. ↑ 12,0 12,1 12,2 12,3 "Emitendid". Nasdaq Balticu koduleht. Originaali arhiivikoopia seisuga 9.11.2016. Vaadatud 03.05.2017.
  13. ↑ "Balti kaubeldavad fondid". Nasdaq Balticu koduleht. Originaali arhiivikoopia seisuga 23.04.2017. Vaadatud 03.05.2017.
  14. ↑ "Kauplemispäev". Nasdaq Balticu koduleht. Originaali arhiivikoopia seisuga 23.01.2017. Vaadatud 03.05.2017.
  15. ↑ "Kauplemismeetodid". Nasdaq Balticu koduleht. Originaali arhiivikoopia seisuga 21.09.2017. Vaadatud 04.05.2017.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Tallinna börsi ettevõtted
Põhinimekiri
Lisanimekiri
First North aktsianimekiri
Börsilt lahkunud ettevõtteid
Eesti võtmeartiklid
Ajalugu
 Eesti vapp
Loodus
Riik
Majandus
Ühiskond
ja kultuur
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tallinna_börs&oldid=6526900"