Arco Vara

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Arco Vara AS
Börsil Tallinna börs
Asutatud 1992
Asutajad Arti Arakas[1]
Peakorter Maakri tn 30 (11. korrus), Tallinn
Tegevuspiirkond Eesti ja Bulgaaria
Võtmeisikud Miko-Ove Niinemäe (juhatuse esimees), Tarmo Sild (nõukogu esimees)
Valdkonnad Kinnisvaraalane tegevus
Teenused Terviklike elukeskkondade ja nendega seonduva ärikinnisvara väljaarendamine
Käive 14,056 milj Tõus(+7,2%) (2020)
Tegevuskasum 2,743 milj Tõus(+51,2%) (2020)
Puhaskasum 1,012 milj Tõus(+160,8%) (2020)
OmanikALARMO KAPITAL (67,5%)
Töötajaid 11 Langus(-35,3%) (2020)
Tütarfirmad Kodulahe OÜ, Kodulahe II OÜ, Kerberon OÜ, Kodukalda OÜ, Arco Investeeringute AS, Kolde AS, Arco Vara Bulgaria EOOD, Arco Invest EOOD, Iztok Parkside EOOD, Arco Lozen EOOD, Arco Manastirski EOOD, Arco Facility Management EOOD, Arco Projects EOOD, Marsili II SIA
Tunnuslause Loome kodusid targalt tabades täpselt turu vajadusi
Koduleht https://arcorealestate.com/et/

Arco Vara AS (OMX: ARC1T) on 1992. aastal Eestis asutatud rahvusvaheline kinnisvarakontsern, mille põhiturgudeks on Eesti ja Bulgaaria. Arco Vara põhitegevuseks on terviklike elukeskkondade ja nendega seotud ärikinnisvara väljaarendamine. Lisaks teenib kontsern litsentsitulu lepingutest kinnisvarabüroodega, kes osutavad tema kaubamärkide all kinnisvara vahendus- ja hindamisteenuseid Eestis, Lätis ja Bulgaarias.[2]

Alates 21. juunist 2007 on Arco Vara aktsiad noteeritud Tallinna börsil.

Ajalugu[3][muuda | muuda lähteteksti]

  • 1992. aastal asutas Arti Arakas Arco Vara AS-i. Firma alustas tegevust vahendusbüroona Tallinnas. Ettevõttega liitusid Richard Tomingas ja Hillar-Peeter Luitsalu.
  • 1993. aastal tehti Arco Vara eestvõttel teadaolevalt esimene kinnisvaratehing taasiseseisvunud Eestis.
  • 1994. aastal asutati Eesti Kinnisvarafirmade Liit, mille üheks asutajaliikmeks on ka Arco Vara.
  • 1995. aastal asutati kinnisvaraarendusega tegelev tütarettevõte Arco Investeeringute AS.
  • 1996. aastal alustati Balti riikide seni suurimat elamurajooni kinnisvaraarendusprojekti – Veskimöldret.
  • 1997. aastal laieneti ka teistesse Balti riikidesse. Esimesena asutati Arco Real Estate Riias, millest kujunes üks Läti edukamaid kinnisvarafirmasid.
  • 2000. aastal asutati Arco Vara esindus Leedu pealinnas Vilniuses.
  • 2001. aastal omandati avaliku konkursiga üks Eesti suuremaid ehitusjärelevalveettevõtteid – Tallinna Linnaehituse AS.
  • 2002. aastal osteti kultuuriministeeriumilt Tallinna Olümpiapurjespordikeskus.
  • 2006. aastal avati esindused Bulgaarias ja Rumeenias.
  • 21. juunil 2007 noteeriti pärast aktsiate esmast avalikku pakkumist Arco Vara AS aktsiad Tallinna börsil.
  • 2016. aastal oli Arco Vara Eesti andmebaasis üle 50 000 kliendi ehk iga 25. Eesti elanik on Arco Vara klient.
  • 2016. aastal müüdi osalus Läti kinnisvarabüroos ning koostöö jätkus litsentsilepingu vormis.
  • 2018. aastal korraldati aktsiate avalik pakkumine, millest laekus 3,74 miljonit eurot. Põhiosas kasutati kaasatud vahendeid Botanica Lozeni kinnistute soetamiseks Bulgaarias.
  • 2018. aastal müüdi osalused Eesti ja Bulgaaria kinnisvarabüroodes ja büroodega sõlmiti litsentsilepingud. Arco Vara põhitegevuseks jäi elukondlik kinnisvaraarendus Eesti ja Bulgaaria turul.
  • 12. augustil 2021 otsustati suurendada aktsiakapitali aktsiate avaliku pakkumise ja kauplemisele võtmisega. Arco Vara emiteerib 1 000 000 lihtaktsiat. Uute aktsiate märkimine ja nende eest tasumine toimus perioodil 20. septembrist 2021 kuni 15. oktoobrini 2021. Uute aktsiate väljalaskehind oli 2,25 eurot.[4] [5]

IPO ja väärtpaberid[muuda | muuda lähteteksti]

Arco Vara aktsiad on vabalt kaubeldavad Nasdaq Tallinna börsil. Aktsia lühinimi on ARC1T.[6]

Seisuga 9. august 2021 oli ettevõttel börsil noteeritud 9 388 367 aktsiat ning turuväärtus oli 21,4 miljonit eurot.[7] Turuväärtuselt on Arco Vara Nasdaq Balti börsi põhinimekirja üks väiksemaid ettevõtteid (vaid Panevėžio statybos trestas (PTR1L), PRFoods (PRF1T), Baltika (BLT1T) ja HansaMatrix (HMX1R) on väiksemad).

2020. aastal tõusis Arco Vara aktsia hind 6,14%. Keskmiselt tehti ühes päevas Arco Vara aktsiaga tehinguid 3164 euro väärtuses.[8]

Tegemist on stabiilse hinnaga aktsiaga. Alates 2013. aastast on aktsia hind olnud stabiilselt 0,8 euro ja 1,6 euro vahel. Alates 2015. aastast on Arco Vara maksnud igal aastal investoritele dividende (tavaliselt 1 sent aktsia kohta, kuid 2020. aastal 4 senti aktsia kohta).[9]

Aktsionärid[10][muuda | muuda lähteteksti]

Seisuga 31. detsember 2020 oli Arco Varal 1475 aktsionäri. 22% aktsiatest omasid fondid ja 11% eraisikud.[11]

2. märtsil 2021 teavitas OÜ Alarmo Kapital kohustuslikust ülevõtmispakkumisest kõigi Arco Vara aktsiate omandamiseks. Aktsiate ostuhind on 1,30 eurot ühe aktsia kohta (turuhind oli samal ajal 1,40 eurot aktsia kohta). Pakkumise aktseptimise tähtaeg algas 2. märtsil 2021 kell 10 ja kestis kuni 31. märtsini 2021 kell 16:00 (Eesti aja järgi). Arco Vara aktsiate ostuhinna tasumine ja ülekandmine toimus 7. aprillil 2021. OÜ Alarmo Kapital ei plaaninud ettevõtet börsilt ära viia.[12]

Jrk nr Suurimad aktsionärid Osalus seisuga 9. august 2021 Osalus seisuga 17. veebruar 2021
1. ALARMO KAPITAL 67,51% Tõus 51,83%
2. FIREBIRD REPUBLICS FUND LTD 3,65% Langus 4%
3. Osaühing HM Investeeringud 3,52% Langus 3,7%
4. FIREBIRD AVRORA FUND, LTD. 1,95% Langus 2,1%
5. Marko Teimann 1,86% Ei olnud kuue suurima aktsionäri seas
6. K VARA OÜ 1,57% Ei olnud kuue suurima aktsionäri seas
12. Gamma Holding Investment 0,63% Langus 6,55%

Kuna Arco Vara on 2021. aasta veebruari ja augusti vahelisel perioodil börsil noteeritud aktsiate arvu suurendanud ja 9. augusti seisuga aktsionärid, kes on suuruselt teine kuni neljas ei ole samas mahus oma omatavate aktsiate arvu suurendanud, siis nende osalus on vähenenud peamiselt ettevõtte aktsiakapitali suurenemise tõttu.

Ülejäänud isikud omavad igaüks vähem kui 1,5% Arco Vara aktsiatest.

IPO[muuda | muuda lähteteksti]

21. juunil 2007 noteeriti pärast aktsiate esmast avalikku pakkumist (IPO) Arco Vara AS aktsiad Tallinna börsi põhinimekirjas. IPO hõlmas 34 450 000 olemasolevat ning uut ettevõtte aktsiat (“Pakutavad Aktsiad”). Ettevõtte aktsionärid OÜ Toletum ja OÜ HM Investeeringud panid müüki kokku kuni 6 950 000 olemasolevat aktsiat ning ettevõte emiteeris kokku kuni 27 500 000 uut aktsiat. Ettevõttel oli õigus enne pakkumishinna kindlaksmääramist suurendada uute Pakutavate Aktsiate arvu kuni 8 000 000 Pakutava Aktsia võrra. IPO toimus 4.–14. juunil 2007.[13]

Esimene kauplemispäev[muuda | muuda lähteteksti]

21. juunil 2007 alustati Tallinna börsil kauplemist Arco Vara ASi (ARC) aktsiatega. Kauplemine algas hinnaga 38 krooni aktsia kohta. Päeva lõpuks langes aktsia hind 37,08 kroonile.

Esimesel kauplemispäeval tehti 345 tehingut ning päeva käibeks kujunes 117 miljonit krooni (7,48 miljonit eurot). Kokku oli esimese kauplemispäeva lõpuks Arco Varal 1830 aktsionäri, kellest 1807 olid Eesti kodanikud. Järgnesid Läti (7) ja Austria (5) kodanikud[14].

Ükski Hansapanga fond aktsiaid ei ostnud, Ida-Euroopa Kinnisvara Aktsiafondi fondijuht Alvar Roosimaa sõnul oli aktsia ülesmineku võimalus liiga väike[15].

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]