Kommertspank

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel on üldmõistest; konkreetse panga kohta vaata Eesti Kommertspank

Kommertspank on asutus, mis pakub erinevaid finantsteenuseid. Nendeks on hoiuste vastuvõtt, ärilaenude andmine ning põhiliste investeerimisvõimaluste pakkumine. Kommertspanka võib käsitleda ka panga või suurpanga osakonnana, mis keskendub peamiselt aktsiaseltside või suurettevõtete poolt tagatud hoiuste- ja laenupakkumistele.

Tähtsus[muuda | muuda lähteteksti]

Kommertspankade peamine eesmärk on avalikkusele ja äriettevõtetele finantsteenuste pakkumine, et tagada majanduslikku ja ühiskondlikku tasakaalu ning jätkusuutlikku majanduskasvu.[1]

Sellega seoses on kommertspanga kõige tähtsam funktsioon krediidi loomine. Kliendile laenu võimaldades, ei paku kommertspank neile raha, vaid pank avab deposiitkonto, kust laenuvõtja saab kontol olevat raha kasutada.

Peamised funktsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kommertspangad võtavad oma klientidelt vastu eri liiki hoiuseid, sealhulgas hoiuste arvelduskontod, korduvkonto hoiused ja tähtajalised hoiused.
  • Kommertspangad pakuvad laene ja ettemakseid mitmesugustes vormides, sealhulgas arvelduskrediiti, sularahalaenu, arvete diskonteerimist jne.

Põhilised tooted ja teenused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Raha vastuvõtmine erinevat tüüpi hoiukontodele
  • Laen sularahas: arvelduskrediidid, osamaksed jne.
  • Laen dokumendivormis: akreditiivid, garantiid, võlakirjad, väärtpaberid, kindlustusvõtjate kohustused, pangatähtede väljaandmine ja pangatšekid ning muud bilansivälised tehingud
  • Finantseerimisasutuste suhted
  • Sularaha juhtimine
  • Riigikassa juhtimine
  • Erakapitali rahastamine
  • Maksete töötlemine telegraafiülekandega, EFTPOSi, internetipanganduse või muude makseviisidega.

Kommertslaenud tagatisena[muuda | muuda lähteteksti]

Kõik kommertspanganduse laenud, olenemata konkreetsest pangatoote tüübist, peavad olema "tagatisega" või "tagatiseta".

Tagatisega laen[muuda | muuda lähteteksti]

Tagatisega laen on laen, milles laenuvõtja lubab laenu tagatiseks mõnda vara (nt auto või kinnisvara), mis tagab võlausaldajale võlgnetava tagatise. Seega on võlg tagatud tagatise vastu - laenusaaja võlgneb vaikimisi võlausaldajale tagatiseks kasutatud vara ja võib seda müüa, et taastada osa või kogu laenusaajale laenuks antud summa, näiteks võib võlausaldaja keelustada tagatise algsele omanikule tema õigused vara suhtes. Kui tagatise müügiga ei teenita piisavalt raha võlgade katteks, võib võlausaldaja sageli laenusaajale ülejäänud summa kohta teha puudujäägiotsuse. Tagatisega laenude vastand on tagatiseta laen, mis ei ole seotud konkreetse varaobjektiga ja selle asemel võib võlausaldaja rahuldada võlga laenuvõtja asemel laenuvõtja tagatise ja laenuvõtja vastu. [2]

Tagatiseta laen[muuda | muuda lähteteksti]

Tagatiseta laenud on rahalised laenud, mis ei ole tagatud laenuvõtja varadele (tagatis ei ole kaasatud). Suurte ettevõtete jaoks on väikeettevõtete tagatiseta laenud just näiteks krediitkaardid ja krediidiliinid. Need võivad olla finantseerimisasutustelt kättesaadavad paljude erinevate kujunduste või turustuspakettidena, näiteks:

  • Panga arvelduskrediit
  • Ettevõtete võlakirjad
  • Krediitkaardivõlg
  • Krediidivõimalused või krediidiliimiidid[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Bandlamudi Kalpana, Taidala Vasantaha Rao Role of Commercial Banks in the Economic Development of India
  2. 2,0 2,1 Dr. Haridas Jogdankar (2018). Basics of Entrepreneurship Development. Lk 179, 180.