Aktsionär

Allikas: Vikipeedia

Ettevõtte aktsionär on füüsiline isik või juriidiline isik, kes omab selle ettevõtte aktsiaid. Aktsionäridele võib seega viidata ka kui ettevõtte omanikele. Õiguslikult ei ole isik ettevõtte aktsionär enne, kui tema nimi ja muud andmed kantakse aktsionäride registrisse.

Ettevõtte aktsionärid on ettevõttest juriidiliselt eraldiseisvad. Nad ei vastuta üldjuhul ettevõtte võlgade eest. Aktsionäride vastutus ettevõtte võlgade eest piirdub aktsiate eest tasumata jäänud summaga, välja arvatud juhul, kui aktsionär on pakkunud tagatist.

Aktsionäride õigused[muuda | muuda lähteteksti]

Sõltuvalt aktsiate liigist on aktsionäridel mitmeid eesõigusi. Ettevõtte juhatus juhib äriühingut üldjuhul aktsionäride huve silmas pidades.

Olenevalt ettevõtte kohta käivatest seadustest ja reeglitest võivad aktsionäride õigused hõlmata järgmist:

  • õigus oma aktsiaid müüa;
  • õigus hääletada direktorite nõukogus nimetatud direktorite poolt;
  • õigus nimetada direktoreid ametisse (praktikas osutub aga vähemuste kaitse tõttu keeruliseks) ja esitada ettepanekuid hääletuseks;
  • õigus saada dividende juhul, kui need on deklareeritud;
  • õigus osta ettevõtte uusi aktsiaid;
  • õigus omastada pärast ettevõtte likvideerimist allesjäänud varasid.

Aktsionäre peetakse mõnikord ka huvirühma (inglise stakeholder) allrühmaks. Huvirühm hõlmab neid, kellel on majandusüksuse vastu otsene või kaudne huvi. Näiteks kuuluvad huvirühma töötajad, tarnijad, kliendid ja kogukond, sest nad lisavad ettevõttele väärtust ja/või avaldab ettevõte neile mõju.

Esimesed aktsionärid omandasid oma aktsiad esmasel turul, osaledes IPO-del ja pakkudes seega ettevõtetele kapitali. Enamik aktsionäridest aga omandas oma aktsiad järelturul ning ei andnud seega ettevõtetele vahetut kapitali.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]