Aktsia

Allikas: Vikipeedia

Aktsia (inglise keeles share, stock) on väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning annab selle omanikule ehk aktsionärile mitmeid õigusi.

Näide. Kui aktsionäril on 10 aktsiat ja ettevõtte aktsiate koguhulk on 1000 aktsiat, siis on aktsionäril õigus 1% ettevõtte varale.

Aktsiate omamisega kaasnevad õigused[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Aktsionäril on õigus osa võtta aktsiaseltsi kõrgeima juhtorgani aktsionäride üldkoosoleku tegevusest, mis tavaliselt toimub korrapäraselt. Koosoleku otsused võetakse vastu hääletusega, kusjuures üks aktsia vastab tavaliselt ühele häälele. Eelnevas näites on aktsionäril üldkoosolekul 1% hääli. Aktsionäride koosolek valib aktsiaseltsi nõukogu, mis kinnitab aktsiaseltsi juhatuse. Aktsionäridel on seega koosolekul nõukogu valides kaudne võimalus osaleda ettevõtte juhtimises.
  2. Aktsionäril on õigus proportsionaalsele osale ettevõtte kasumist, mis jaotatakse aktsionäride vahel dividendidena. Eelnevas näites on aktsionäril õigus 1%-le jaotatavast kasumist.
  3. Aktsionäril on õigus osale aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud varast, eelnevas näites 1% ettevõtte varale.
  4. Aktsionäril on ka muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ette nähtud õigused.

Aktsiate liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Lihtaktsia[muuda | muuda lähteteksti]

Lihtaktsia (inglise keeles common stock) on tavaline hääleõigusega aktsia. Aktsionär saab tulu aktsiahinna tõusust ja ettevõtte makstavatest dividendidest. Et lihtaktsiaid on oluliselt rohkem kui eelisaktsiaid, siis on lihtaktsiate likviidsus ja päevakäive oluliselt suuremad kui eelisaktsial.

Eelisaktsia[muuda | muuda lähteteksti]

Eelisaktsia (inglise keeles preferred stock) on aktsionäride koosolekul hääleõiguseta või piiratud hääleõigusega aktsia. Eelisaktsia omanik ei saa ettevõtte juhtimises osaleda, kuid see-eest annavad eelisaktsiad eesõiguse võrreldes lihtaktsiate omanikuga dividendide jaotamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Sellest tuleneb ka eelisaktsia nimi. Tavaliselt on eelisaktsiatele määratud fikseeritud dividendimäär, näiteks 100 eurot aastas. Seetõttu on eelisaktsia põhimõtteliselt nagu võlakiri. Kui aktsiaseltsil ei ole jaotatavat kasumit või sellest ei piisa, võib eelisaktsia omanikele dividendi täielikult või osaliselt maksmata jätta. Maksmata osa liidetakse järgmisel aastal makstava dividendiga, arvestades juurde intressi seaduses sätestatud suuruses. Mõnikord on eelisaktsiatel siiski ka hääleõigus. Selle eesmärk on jätta juhtimisõigus piiratud grupi isikute kätte. Näiteks on A-klassi aktsial 10 häält, B-klassi aktsial 5 häält ja C-klassi aktsial 1 hääl.

Aktsiatega kauplemine[muuda | muuda lähteteksti]

Vabalt kaubeldavad aktsiad on noteeritud aktsiabörsidel. Avalikul börsil mittekaubeldavate aktsiate ostmiseks või müümiseks tuleb ise osapooled leida. Selleks, et noteerida aktsiat avalikul börsil, peavad olema täidetud selle börsi seatud nõuded. Nende täitmist kontrollitakse nii enne noteerimist kui ka jooksvalt ajal, mil aktsia on noteeritud. Seega saab noteerida ainult aktsiat, mis vastab nõuetele praegu ja ka tulevikus.

Aktsiaseltsi likvideerimine[muuda | muuda lähteteksti]

Füüsiline isik ei ole aktsiaid omades kohustatud millekski. Kui ettevõte läheb pankrotti, esitatakse kõik nõuded ettevõttele. Aktsionärid midagi juurde maksma ei pea, kuid pankroti korral kaotavad oma investeeritud raha. Füüsiline isik peab maksma tulumaksu seaduses sätestatud korras. Ettevõtte likvideerimisel rahuldatakse esmajärjekorras kreeditoride nõuded, siis jagatakse eelisaktsiate omanikele kuuluv vara ja lõpuks lihtaktsia omanikele ülejääv vara.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]