Viru maakond

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Virumaa vapp (1928) ja Virumaa vapp (1937)

Viru maakond oli Eesti Vabariigi ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas. Maakond kujunes endise Rakvere kreisi ja liidetud Narva ümbruse ja Narva tagustest aladest. Maakonna ajaloolised alad on tänapäeval jagatud tänaste Lääne- ja Ida-Viru maakonna vahel.

Viru maakonnavalitsuse esimees aastatel 1917–1921 ja 1922–1923 oli Mihkel Juhkam. Viru maavalitsuse esimees aastail 1924–1927, ajutise maavalitsuse esimees 1934–1938 ning maavanem 1939–1940 oli Karl Pajos.

Maakonna territoorium[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti haldusjaotus 1925. aastal

Aastatel 1920–1940 piirnes Viru maakond (rööpnimi ka Virumaa) idas 90 km pikkuselt Vene NFSV ja NSV Liidu Petrogradi kubermangu ja Leningradi oblasti, Jamburi ja Oudova maakonnaga Eesti ja NSV Liidu piir algas Narva lahe idakaldal Ropša küla juurest, Peipsi järve kirdekaldal asuva Podkustovje külani. Idapoolseim Virumaa piiripunkt asus Kobõljaki küla lähedal, Balti raudtee ja Narva-Jamburgi kivitee vahel, umber 10 km kaugusel Narva linnast. Lääne pool piirnes maakond Harju ja Järva maakonnaga. Piirijoon Järva maakonnaga oli 88 km pikkune ning algas Simuna kihelkonna Seli mõisa juurest, kulges mööda Valgejõge ja lõppes Harjumaal Leppoja juures. Edasi kulges piirijoon, Harju maakonnaga 21 km pikkuselt, Aaspere vallas Leppoja juurest Munga lahe lõunarannal asuva Võhusoo külani. Lõunas piirnes Viru maakond, Tartu maakonnaga 85 km pikkuse piirijoonega. Peipsi järve looderannikult Rannapungerja jõe suudmest 3 km võrra lõunapoolt, kuni Simuna kihelkonnas voolava Seli jõeni. Lisaks piirnes maakond ka 38,5 km pikkuselt Peipsi järvega ning põhjas 211,8 km pikkuselt Soome lahega, Munga lahest kuni Narva lahe idarannikuni. Maakonna pindala oli 7387,1 km². Maakonna piirides olid lisaks mandrile ka saared: Mohni, Stenskäri, Uhtja, Ulkari ja Älvi jt[1]. Eesti Vabadussõja lõpetanud Tartu rahulepinguga läksid Eesti Vabariigi koosseisu ka Narva-tagused alad: Narva, Kose/Piiri ja Karjati/Raja vald, mis kuulusid Vaivara kihelkonda. Vabariigi algusaastatel olid maakonnad jagatud kuni 1926. aastani lisaks valdadele ka kihelkondadeks, kuid ametliku jaotusena kirikukihelkondi seejärel enam ei eksisteerinud.

Next.svg Pikemalt artiklites Narva-tagused alad ja Viru-Ingeri

Viru maakonna vallad ja kirikukihelkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

(enne Auvere-Joala-Mustajõe vald)

2 linna: Rakvere ja Narva,
3 alevit: Narva-Jõesuu, Kunda, Jõhvi.
Vabariigi algusaastatel olid maakonnad jagatud kuni 1926. aastani
lisaks valdadele ka kihelkondadeks, kuid ametliku
Eesti haldusjaotusena kirikukihelkondi seejärel enam ei eksisteerinud.

1939. aasta vallareform[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad

1939. aasta vallareformiga kaotati Viru maakonnas Auvere-Joala vald, Iisaku vald, Järve vald, Kalvi vald, Kunda-Malla vald, Pada vald, Peetri vald, Porkuni vald, Püssi vald, Saksi vald, Varangu vald, Venevere vald, Voka vald ja moodustati Viru maakonnas vallad:

Viru maakonna alad 1949. aastal

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Viru maakonnas tegutsesid (suur)ettevõtted:

25. veebruaril 1949 Viru maakond jagati kaheks: idapoolsetest valdadest moodustati Jõhvi maakond. Viru maakonnaga liideti alasid Harjumaast (Loksa piirkond) ja Järvamaast (Tapa piirkond). Viru maakond (1949–1950) likvideeriti 26. septembril 1950 seoses rajoonide moodustamisega. 1950. aasta seadlusega likvideeriti Eesti NSV jaotus maakondadesse ja valdadesse ning moodustati maarajoonid (39 maarajooni, mis koosnesid 641 külanõukogust).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]