Pärnu kreis

Pärnu kreis
Pärnu kreis
saksa keel Der Pernausche Kreis
vene keel Перновский уезд
	Pindala: 4694,9 km²
	Elanikke: 98 123 (1897)
	Rahvastikutihedus: 20,9 in/km²
	kreisilinn: Pärnu

Pärnu kreis (saksa keeles Der Pernausche Kreis; vene keeles Перновский уезд) oli Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonna ja Liivimaa kubermangu haldusüksus.

Keskajal kuulusid Pärnumaa alad Liivimaa ordule ja Saare-Lääne piiskopkonda, varauusajal Poola valitsusajal Rzeczpospolita Liivimaa hertsogkonna Pärnu vojevoodkonda, Rootsi valitsusajal Rootsi Liivimaa Pärnu kreisi.

Venemaa keisririigi Pärnu kreis ehk maakond piirnes põhjas Tallinna asehaldurkonna / Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisi, Paldiski kreisi / Tallinna kreisiga, idas Riia asehaldurkonna / Liivimaa kubermangu Tartu kreisi ning lõunas Valga kreisi ja Volmari/Võnnu kreisiga.

Asehalduskorra ajal 1783–1796 moodustati Pärnu kreisi kirdepoolsetest kihelkondadest Viljandi kreis^[2] ja Pärnu kreisist eraldati mitu kihelkonda. 1797. aastal asehalduskorra likvideerimisel kujunes Pärnu-Viljandi kaksikmaakond, mille alad olid jaotatud kaheks sillakohtu piirkonnaks. Viljandi kreis eraldati taas 1888. aastal.

Territoorium

Liivimaa kubermangu Pärnu kreisi alad Schuberti kaardil

Pärnu kreisi kreisilinn oli Pärnu, kreisi kuulusid veel kihelkonnad:

Audru kihelkond (Kirchspiel Audern),
Halliste kihelkond (Kirchspiel Hallist),
Häädemeeste kihelkond (Kirchspiel Gudmannsbach),
Karksi kihelkond (Kirchspiel Karkus),
Mihkli kihelkond (Kirchspiel St. Michaelis),
Pärnu kihelkond ehk Pärnu-Eliisabeti kihelkond (Kirchspiel Pernau-St. Elisabeth),
Pärnu-Jaagupi kihelkond (Kirchspiel St. Jacobi),
Saarde kihelkond (Kirchspiel Saara),
Tarvastu kihelkond (Kirchspiel Tarwast)
Tõstamaa kihelkond (Kirchspiel Testama),
Tori kihelkond (Kirchspiel Torgel),
Viljandi kihelkond (Kirchspiel Fellin)
Vändra kihelkond (Kirchspiel Fennern).

1773. aastal ühendati Pärnu kreisiga Tartu kreisist lahutatud

Asehalduskorra ajal 1783–1796 moodustati Pärnu kreisi kirdepoolsetest kihelkondadest Viljandi kreis ja Pärnu kreisist^[3] eraldati mitu kihelkonda.

Pärnu-Viljandi kaksikmaakond

1797. aastal asehalduskorra likvideerimisel kujunes Pärnu-Viljandi kaksikmaakond^[4], mille alad olid jaotatud kaheks sillakohtu piirkonnaks.

Aja jooksul kihelkondade arv muutus, 19. sajandi keskel oli kihelkondi 9^[5]:

Audru kihelkond (Kirchspiel Audern),
Halliste–Karksi kihelkond (Kirchspiel Hallist und Karkus),
Mihkli kihelkond (Kirchspiel St. Michaelis),
Pärnu kihelkond ehk Pärnu-Eliisabeti kihelkond (Kirchspiel Pernau-St. Elisabeth),
Pärnu-Jaagupi kihelkond (Kirchspiel St. Jacobi),
Saarde kihelkond (Kirchspiel Saara),
Tõstamaa kihelkond (Kirchspiel Testama),
Tori kihelkond (Kirchspiel Torgel),
Vändra kihelkond (Kirchspiel Fennern).

1845. aastal registreeriti Pärnu-Viljandi Põllumajandusselts^[6], mille eesotsas olid Õisu ja Heimtali von Siversite ja Riidaja von Strykide suguvõsa esindajad.

Pärnu-Viljandi kaksikmaakonnast uuesti eraldatud Pärnu kreis moodustati 1888. aastal.

Sillakohtupiirkonnad

Pärnu ja Viljandi kreisi kihelkonnad olid jaotatud sillakohtupiirkondadeks^[7] (Pernauer Ordnungsgericht, Fellinsches Ordnungsgericht):

sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Pärnu, Tõstamaa, Audru, Tori kihelkond;
sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Vändra, Mihkli, Pärnu-Jaagupi kihelkond;
sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Saarde, Halliste-Karksi kihelkond;
sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Viljandi, Suure-Jaani kihelkond;
sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Põltsamaa, Pilistvere, Kolga-Jaani kihelkond;
sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Paistu, Tarvastu, Helme kihelkond.

Pärnumaa politseivalitsus

Politseilised sillakohtud kaotati 1888. aasta 9. juuni „Läänemere-kubermangude politsei ümberkorraldamise” seaduse alusel, politseilised haldusülesanded anti üle Liivimaa kubermangu kreiside politseivalitsustele. Pärnu kreisi Pärnu kreisi politseivalitsuse^[8]^[9] I jaoskonda kuulusid kihelkonnad: Pärnu, Saare, Halliste ja Karksi. Kreisichefi noorema abilise elukoht oli Kwellensteini vabrikus; II. jaoskond: Audru, Töstama, Mihkli, Tori, Vändra ja Jakobi. Kreisichefi noorema abilise elukoht oli Aru mõisas.^[10].

Taristu

Pärnu kreisi läbis Tallinna–Riia postimaantee ning kreisis asusid postimaantee Halinga (Hallik) postijaam → 25 ← Pärnu (Pernau) postijaam^[11] → 17 ← Surju (Surri) postijaam → 22 ← Lodja postijaam → 20 ← Mõisaküla (Moiseküll) postijaamad.

Liivimaa kubermangu kreisilinna Pärnut ja Kuressaare kreisi kreisilinna Kuressaaret ühendas 165 3/4 versta pikkune maantee postijaamadega: Pärnust → 27 versta ← Raja postijaam (Soeva külas) → 28 3/4 versta ← Lihula postijaam → 22 versta ← Virtsu postijaam^[12] → 10 versta ← üle Suur väina, mida tagasid Koguva postitalupojad → 19 versta ← Vahtna postijaam Väike väin → 3 versta ← Uue-Löve postijaam ehk Sakla postijaam^[13] → 3 versta ← Kuressaare postijaam. Riia-Tallinna-Saaremaa trakt, kokku Riiast 391 ¾ versta, pööras Liivimaal Võnnu kreisis kõrvale Peterburi–Riia postimaantee peatraktilt Valmieras, läks üle Pärnu, kust pöördus Tallinna poole. Tee Saaremaa peale läks aga kuni Virtsu postijaamani, Saaremaal olid postijaamad ka Kuivastus ja Orissaares^[14].

Pikemalt artiklites Pärnu raudteejaam, Pärnu postijaam ja Pärnu sadam

1894. aastal sai Esimese Juurdeveoraudteede Selts loa ehitada kitsarööpmeline tee Valgast Pärnusse koos peateest hargneva Viljandi haruteega. Kitsarööpmelise raudtee pealiin kulges Pärnu ja Valga vahel, esimene rong Pärnust Valka väljus 5. oktoobril 1896 (vkj). Samal ajal Pärnu–Valga raudtee ehitusega ehitati Mõisaküla–Viljandi kitsarööpmeline harutee (algselt Laatre–Viljandi kitsarööpmeline harutee), mis avati alaliseks liikluseks 1897.

Vaata ka

Viited

↑ http://demoscope.ru/weekly/ssp/rus_gub_97.php?reg=21.
↑ Lieflandischer Adress und Post Kalender 1784, Mitau 1784, Der Fellinsche Creitz, seite 128–132
↑ Lieflandischer Adress und Post Kalender 1784, Mitau 1784, Der pernanische Creitz, seite 134–145
↑ Freyherrn Budberg, Karl (1840). Allgemeines Adress-Buch für das Gouvernement Livland und die Provinz Oesel. Riga: Müllerschen Buchdruckerei. Lk 76.
↑ Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk 32.
↑ Tiit Rosenberg, Baltisaksa põllumeesteseltside võrgustiku kujunemisest, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013, lk 40
↑ Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk 39.
↑ Suur Adress-kalender, 1911. Trükitud Tallinnas 1910, W. Ehrenpreisi trükikojas, lk 100 Pärnu kreis
↑ 1.2.5.1.1. Maakondade politseivalitsused, www.eha.ee
↑ Liiwimaa kubermangu walitsus teatab, et 27. augustil uue Liiwimaa politsei kohaline sisseseadmine, Eesti Postimees ehk Näddalaleht: ma- ja linnarahvale, nr 37, 14. september 1888, lk 2
↑ Pärnu postijaam kultuurimälestiste registris (vaadatud 20.12.2023)
↑ Virtsu postijaam, virtsu.ee
↑ Bruno Pao, Kolmandik teed Kuivastust Sõrve sääre otsa, Eesti Loodus, 2004/06
↑ Postivedu, virtsu.ee

Kirjandus

Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 296-.
Jakob Benjamin Fischer: Versuch einer Naturgeschichte von Livland, 1791 (Pärnu Kreisi geograafiast) (saksa k.)
Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 312–323.
Allgemeines Adress-Buch für das Gouvernement Livland und die Provinz Oesel. Riga: 1840, s. 76 Pernau-Fellinscher Kreis, Güter s. 174
Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk 65–68.
Stryk, Leonhard von (1877). Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil, Der ehstnische District mit vier karten. Dorpat: C. Mattiesen. Lk 514 lk. + kaart

Välislingid

Первая Всеобщая перепись населения Российской империи 1897 года.

[wd-9f5fee802555e2bc8c79d06e30337b5e39aeb6a7-1] ttp://demoscope.ru/weekly/ssp/rus_gub_97.php?reg=21.

[2] Lieflandischer Adress und Post Kalender 1784, Mitau 1784, Der Fellinsche Creitz, seite 128–132

[3] Lieflandischer Adress und Post Kalender 1784, Mitau 1784, Der pernanische Creitz, seite 134–145

[4] Freyherrn Budberg, Karl (1840). Allgemeines Adress-Buch für das Gouvernement Livland und die Provinz Oesel. Riga: Müllerschen Buchdruckerei. Lk 76.

[5] Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk 32.

[6] Tiit Rosenberg, Baltisaksa põllumeesteseltside võrgustiku kujunemisest, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013, lk 40

[7] Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk 39.

[8] Suur Adress-kalender, 1911. Trükitud Tallinnas 1910, W. Ehrenpreisi trükikojas, lk 100 Pärnu kreis

[9] 1.2.5.1.1. Maakondade politseivalitsused, www.eha.ee

[10] Liiwimaa kubermangu walitsus teatab, et 27. augustil uue Liiwimaa politsei kohaline sisseseadmine, Eesti Postimees ehk Näddalaleht: ma- ja linnarahvale, nr 37, 14. september 1888, lk 2

[KRR_16715-11] Pärnu postijaam kultuurimälestiste registris (vaadatud 20.12.2023)

[12] Virtsu postijaam, virtsu.ee

[13] Bruno Pao, Kolmandik teed Kuivastust Sõrve sääre otsa, Eesti Loodus, 2004/06

[14] Postivedu, virtsu.ee

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]

[14]