Eesti muinasmaakonnad

Allikas: Vikipeedia
Eesti ja Põhja-Läti maakonnad, linnused ja teed muinasaja lõpusajanditel

Eesti muinasmaakonnad (vanemas kirjanduses nimetatud ka maad) olid Muinas-Eesti muinaskihelkondade ühendused või üksikkihelkonnad (väikemaakonnad). Suuremaid maakondi nimetab Läti Henrik "terra" või "provincia".

Muinasmaakonnad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Alempois (Alempos, Alumbus – üks kihelkond)
  • Harjumaa (Harien, Harriæn – kolm kihelkonda)
  • Jogentagana (üks kihelkond, võib olla Ugandi osa)
  • Järvamaa (Gervia, Jerwia, Gerwa – kolm kihelkonda)
  • Läänemaa (Rotelewich – seitse kihelkonda)
  • Mõhu (Möge, Mocha – üks kihelkond)
  • Nurmekund (Nourmegunde – üks kihelkond)
  • Rävala (Reuælæ – kolm kihelkonda)
  • Saaremaa (Osilia – neli kihelkonda)
  • Sakala (Sackala – kuni seitse kihelkonda)
  • Soopoolitse (Sobolitz – üks kihelkond, hiljem Ugandi osa)
  • Ugandi ehk Oandi (Ugaunia – kuni seitse kihelkonda)
  • Vaiga ehk Vaia (Wegele, Waiga, Wayga – üks kihelkond, hiljem Ugandi osa)
  • Virumaa, (Wironia – viis kihelkonda)
    • Valgatabalve - (Valgatabalve võis hõlmata uuema aja Vastseliina, Räpina ja Põlva kirikukihelkonnad ning mõne oletuse alusel Setumaa Värska nulga)

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]