Kuressaare kreis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kuressaare kreis

saksa keeles Der Arenburgischer Kreis
vene keeles Эзельский уезд
Аренсбургский уезд

Vapp

Pindala: 2515,5 km²
Elanikke: 60 263 (1897) Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 24 in/km²
kreisilinn: Kuressaare
Atlas von Liefland 9.tif

Kuressaare kreis (saksa keeles Arenburgischer Kreis; vene keeles Эзельский уезд, Аренсбургский уезд) oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu haldusüksus. Kreisi kuulusid lisaks Saaremaale ka Muhu ja Ruhnu saar.

Tallinna ja Riia asehaldurkonnad, O. F. von Pistohlkorsi kaart (1783)

Kreis ehk maakond piirnes põhjas Tallinna asehaldurkonna Haapsalu kreisiga, idas Riia asehaldurkonna / Liivimaa kubermangu Pärnu kreisiga, lõunas Volmari kreisi ja Riia kreisiga ning Kuramaa kubermangu Kuldīga kreisi ja Tukumsi kreisiga.

Liivimaa kubermangu Kuressaare kreisi Muhu saar Schuberti kaardil
Liivimaa kubermangu Kuressaare kreisi alad Schuberti kaardil
Liivimaa kubermangu Kuressaare kreisi ja Liivi lahe alad Schuberti kaardil

1710. aastal vallutas Saaremaa Põhjasõja käigus Vene tsaaririik. 28. märtsil 1731 kinnitas Venemaa keisrinna Anna I Saaremaa rüütelkonna privileegid. Senati 1731. aasta 2. juuli ukaasiga sai Saaremaa eraldiseisva provintsi staatuse ning valitseti Saaremaa Maanõunike kolleegiumi[1] poolt. Saaremaa jäi eristaatusega piirkonnaks[2] Venemaa keisrinna Katariina II ukaasini, mis 21. veebruaril 1765 likvideeris Saaremaa kui iseseisva provintsi.

Saaremaal oli iseseisev Saaremaa rüütelkond, Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikli ja Saaremaa maapäevaga ning Maiskonna peameeste/Saaremaa maamarssalitega.

1917. aasta oktoobris okupeerisid erinevalt Mandri-Eestist Saaremaa operatsiooni Albion käigus Saksamaa Keisririigi väed, nende võim kestis kuni 1918. aasta novembrini.

Territoorium[muuda | muuda lähteteksti]

Kuressaare kreisi kreisilinn oli Kuressaare, kreisi kuulus veel 13 kihelkonda:

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Freyherrn Budberg, Karl (1840). Allgemeines Adress-Buch für das Gouvernement Livland und die Provinz Oesel. Riga: Müllerschen Buchdruckerei. Lk 85.
  2. Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 204.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]