Kuressaare kreis
 | Selles artiklis on vaidlustatud väiteid. Artikli sisu võib olla väär. |
| Kuressaare kreis | |
|---|---|
|
| |
| saksa keeles Der Arenburgischer Kreis | |
|
vene keeles Эзельский уезд Аренсбургский уезд | |
|
| |
 | |
| Pindala: 2515,5 km² | |
Elanikke: 60 263 (1897)  | |
| Rahvastikutihedus: 24 in/km² | |
| kreisilinn: Kuressaare | |
 |
Kuressaare kreis (saksa keeles Arenburgischer Kreis; vene keeles Эзельский уезд, Аренсбургский уезд) oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu haldusüksus. Kreisi kuulusid lisaks Saaremaale ka Muhu ja Ruhnu saar.
_Befehl_i._J._1783.jpeg)
Kreis ehk maakond piirnes põhjas Tallinna asehaldurkonna Haapsalu kreisiga, idas Riia asehaldurkonna / Liivimaa kubermangu Pärnu kreisiga, lõunas Volmari kreisi ja Riia kreisiga ning Kuramaa kubermangu Kuldīga kreisi ja Tukumsi kreisiga.
1710. aastal vallutas Saaremaa Põhjasõja käigus Vene tsaaririik. 28. märtsil 1731 kinnitas Venemaa keisrinna Anna I Saaremaa rüütelkonna privileegid. Senati 1731. aasta 2. juuli ukaasiga sai Saaremaa eraldiseisva provintsi staatuse ning valitseti Saaremaa Maanõunike kolleegiumi[1] poolt. Saaremaa jäi eristaatusega piirkonnaks[2] Venemaa keisrinna Katariina II ukaasini, mis 21. veebruaril 1765 likvideeris Saaremaa kui iseseisva provintsi.
Saaremaal oli iseseisev Saaremaa rüütelkond, Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikli ja Saaremaa maapäevaga ning Maiskonna peameeste/Saaremaa maamarssalitega.
1917. aasta oktoobris okupeerisid erinevalt Mandri-Eestist Saaremaa operatsiooni Albion käigus Saksamaa Keisririigi väed, nende võim kestis kuni 1918. aasta novembrini.
Territoorium[muuda | muuda lähteteksti]
Kuressaare kreisi kreisilinn oli Kuressaare, kreisi kuulus veel 13 kihelkonda:
- Anseküla kihelkond (saksa k. Kirchspiel Anseküll).
- Jaani kihelkond (Kirchspiel St. Johannis),
- Jämaja kihelkond (Kirchspiel Jamma),
- Kaarma kihelkond (Kirchspiel Karmel),
- Karja kihelkond (Kirchspiel Karris),
- Kihelkonna kihelkond (Kirchspiel Kielkond),
- Kärla kihelkond (Kirchspiel Kergel),
- Muhu kihelkond (Kirchspiel Mohn),
- Mustjala kihelkond (Kirchspiel Mustel),
- Pöide kihelkond (Kirchspiel Peude),
- Püha kihelkond (Kirchspiel Pyha),
- Ruhnu kihelkond (Kirchspiel Runö),
- Valjala kihelkond (Kirchspiel Wolde).
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Freyherrn Budberg, Karl (1840). Allgemeines Adress-Buch für das Gouvernement Livland und die Provinz Oesel. Riga: Müllerschen Buchdruckerei. Lk 85.
- ↑ Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 204.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk-d 354-.
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner.
- Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk-d 33–34.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Kuressaare kreis – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis