Kuressaare kreis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kuressaare kreis

saksa keeles Arenburgischer Kreis
vene keeles Эзельский уезд
Аренсбургский уезд

Vapp

Elanikke: 60 263 (1897) Muuda Vikiandmetes
kreisilinn: Kuressaare
Atlas von Liefland 9.tif

Kuressaare kreis (saksa keeles Arenburgischer Kreis; vene keeles Эзельский уезд, Аренсбургский уезд) oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu haldusüksus. Kreisi kuulusid lisaks Saaremaale ka Muhu ja Ruhnu saar.

Eesti- ja Liivimaa kaart (1745)
Tallinna ja Riia asehaldurkonnad, O. F. von Pistohlkorsi kaart (1783)

Kreis ehk maakond piirnes põhjas Tallinna asehaldurkonna Haapsalu kreisiga, idas Riia asehaldurkonna/Liivimaa kubermangu Pärnu kreisiga, lõunas Volmari kreisi ja Riia kreisiga ning Kuramaa kubermangu Kuldīga kreisi ja Tukumsi kreisiga.

1710. aastal vallutas Saaremaa Põhjasõja käigus Vene tsaaririik. 28. märtsil 1731 kinnitati Venemaa keisrinna Anna I poolt Saaremaa rüütelkonna privileegid. Senati 1731. aasta 2. juuli ukaasiga sai Saaremaa eraldiseisva provintsi staatuse ning valitseti Saaremaa Maanõunike kolleegiumi[1] poolt. Saaremaa jäi eristaatusega piirkonnaks[2], Venemaa keisrinna Katariina II ukaasini, mis 21. veebruaril 1765 likvideeris Saaremaa kui iseseisva provintsi.

Saaremaal oli iseseisev Saaremaa rüütelkond, Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkli ja Saaremaa maapäevaga ning Maiskonna peameeste/Saaremaa maamarssalitega.

1917. aasta oktoobris okupeerisid erinevalt Mandri-Eestist, Saaremaa Operatsioon Albioni käigus Saksamaa Keisririigi väed, nende võim kestis kuni 1918. aasta novembrini.

Territoorium[muuda | muuda lähteteksti]

Kuressaare kreisi kreisilinn oli Kuressaare, kreisi kuulusid veel 13 kihelkonda:

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]