Harju kreis

Harju kreis
saksa keel Der Harrien Kreis
vene keel Гарриенский уезд
Pindala: 4958 2/3 ruutversta /? km²
Elanikke: 157 736 (1897)
maakonnalinn: Tallinn

Harju kreis (saksa keeles Der Harrien Kreis, venepäraselt Гарриенский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Põhja-Eestis aastatel 1796–1918.

Harju kreis taasmoodustati pärast Tallinna asehaldurkonna Tallinna ja Paldiski kreisi likvideerimist 1796. aastal ning endise ühise Harju kreisi moodustamisega.

Harju kreisi alad Friedrich Theodor Schuberti Eestimaa kubermangu topograafilisel sõjalisel kaardil, 19. sajandi teine pool

Maakond piirnes läänes Haapsalu kreisi, idas Rakvere kreisi ja lõunas Paide kreisiga.

Harju kreisi haldusjaotus

Harju kreis jaotus Ida-, Lõuna- ja Lääne-Harjumaaks, 19. sajandi alguses kolmeks adrakohtupiirkonnaks, territooriumil asus 2 linna, 12 kirikukihelkonda.

Lääne-Harjumaa Territoorium 14358 1/3 ruutversta, territooriumil: 1 linn (Paldiski) 4 kirikukihelkonda Harju-Madise kihelkond, Keila kihelkond, Nissi kihelkond, Risti kihelkond.

Lõuna-Harjumaa Territoorium 2068 2/3 ruutversta, territooriumil: 4 kirikukihelkonda Hageri kihelkond, Juuru kihelkond, Kose kihelkond, Rapla kihelkond.

Ida-Harjumaa Territoorium 1462 2/3 ruutversta, territooriumil: kubermangulinn Tallinn, Tallinna linnasaras ehk patrimoniaalpiirkond, Catherinenthal, 2 versta kaugusel linnast, Brigitten, 6 versta kaugusel linnast, Fischmeister, Tischer Ziegelskoppel, 1 versta kaugusel linnast, Suur- ja Väike-Paljassaare. 4 kirikukihelkonda Harju-Jaani kihelkond, Jõelähtme kihelkond, Jüri kihelkond Kuusalu kihelkond ja Soome lahe saared (19) Naissaare (Nargen), (Pundia), Kräsuli (Grassholm), Kumbli (Kumpla) jne.

Adrakohtupiirkonnad

• Ida-Harjumaa adrakohtunik (saksa keeles Ost-Harrischer Hakenrichter) – tegutses Harju-Jaani, Jõelähtme, Jüri ja Kuusalu kihelkonnas
• Lõuna-Harjumaa adrakohtunik Süd-Harrischer Hakenrichter – tegutses Hageri, Juuru, Kose ja Rapla kihelkonnas
• Lääne-Harjumaa adrakohtunik West-Harrischer Hakenrichter – tegutses Harju-Madise, Keila, Nissi ja Risti kihelkonnas

Harju kreisi kiriklik jaotus

Kreisi territooriumil asusid 1628. aastal moodustatud Ida-Harju ja 1627. aastal moodustatud Lääne-Harju praostkonna kirikukihelkonnad: Hageri kihelkond (Haggers), Harju-Jaani kihelkond (Saientcken), Harju-Madise kihelkond (Lodendrode), Jüri kihelkond (Jürgens), Jõelähtme kihelkond (Jegelecht), Juuru kihelkond (Jörden hiljem Juriz), Keila kihelkond (Kegel), Kose kihelkond (Kosch), Kuusalu kihelkond (Kusal), Nissi kihelkond (Nysso), Rapla kihelkond (Rappel), Risti kihelkond, ka Harju-Risti kihelkond (Sankt Crukt, hiljem Kreuz).

Vaata ka

• Tallinna kreis

Kirjandus

• Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. pp. 415–460. 
• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. pp. lk. 95–117. 
• Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. pp. 99–.