Harju kreis
Harju kreis | |
---|---|
| |
saksa keel Kreis Harrien | |
vene keel Гарриенский уезд | |
| |
Pindala: 5713 km² | |
Elanikke: 157 736 (1897)[1] ![]() | |
Rahvastikutihedus: 27,6 in/km² | |
maakonnalinn: Tallinn | |
![]() |
Harju kreis (saksa keeles Kreis Harrien, vene keeles Гарриенский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Põhja-Eestis aastatel 1796–1918.
Harju kreis taasmoodustati pärast Tallinna asehaldurkonna Tallinna ja Paldiski kreisi likvideerimist 1796. aastal ning endise ühise Harju kreisi moodustamisega.
Maakond piirnes läänes Haapsalu kreisi, idas Rakvere kreisi ja lõunas Paide kreisiga.
Harju kreisi haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]
Harju kreis jaotus Ida-, Lõuna- ja Lääne-Harjumaaks, 19. sajandi alguses kolmeks adrakohtupiirkonnaks, territooriumil asus 2 linna, 12 kirikukihelkonda[2].
Lääne-Harjumaa (14358 1/3 ruutversta):
- 1 linn (Paldiski)
- 4 kirikukihelkonda
Lõuna-Harjumaa (2068 2/3 ruutversta):
Ida-Harjumaa (1462 2/3 ruutversta):
- kubermangulinn Tallinn,
- Tallinna linnasaras ehk patrimoniaalpiirkond,
- Catherinenthal, 2 versta kaugusel linnast,
- Brigitten, 6 versta kaugusel linnast,
- Fischmeister,
- Tischer
- Ziegelskoppel, 1 versta kaugusel linnast,
- Suur- ja Väike-Paljassaare[3].
- 4 kirikukihelkonda
- Soome lahe saared (19)
Adrakohtupiirkonnad[muuda | muuda lähteteksti]
- Ida-Harjumaa adrakohtunik (saksa keeles Ost-Harrischer Hakenrichter) – tegutses Harju-Jaani, Jõelähtme, Jüri ja Kuusalu kihelkonnas
- Lõuna-Harjumaa adrakohtunik Süd-Harrischer Hakenrichter – tegutses Hageri, Juuru, Kose ja Rapla kihelkonnas
- Lääne-Harjumaa adrakohtunik West-Harrischer Hakenrichter – tegutses Harju-Madise, Keila, Nissi ja Risti kihelkonnas
Harju kreisi kiriklik jaotus[muuda | muuda lähteteksti]
Kreisi territooriumil asusid 1628. aastal moodustatud Ida-Harju ja 1627. aastal moodustatud Lääne-Harju praostkonna kirikukihelkonnad: Hageri kihelkond (Haggers), Harju-Jaani kihelkond (Saientcken), Harju-Madise kihelkond (Lodendrode), Jüri kihelkond (Jürgens), Jõelähtme kihelkond (Jegelecht), Juuru kihelkond (Jörden hiljem Juriz), Keila kihelkond (Kegel), Kose kihelkond (Kosch), Kuusalu kihelkond (Kusal), Nissi kihelkond (Nysso), Rapla kihelkond (Rappel), Risti kihelkond, ka Harju-Risti kihelkond (Sankt Crukt, hiljem Kreuz).
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ http://demoscope.ru/weekly/ssp/rus_gub_97.php?reg=49
- ↑ Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk-d 95–117.
- ↑ Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk-d 417–419.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk-d 415–460.
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk-d 95–117.
- Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk-d 99–.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
