Harju kreis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Harju kreis

saksa keel Der Harrien Kreis
vene keel Гарриенский уезд

Pindala: 5713 km²
Elanikke: 157 736 (1897)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 27,6 in/km²
maakonnalinn: Tallinn
Atlas von Liefland 10.tif

Harju kreis (saksa keeles Der Harrien Kreis, vene keeles Гарриенский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Põhja-Eestis aastatel 1796–1918.

Harju kreis taasmoodustati pärast Tallinna asehaldurkonna Tallinna ja Paldiski kreisi likvideerimist 1796. aastal ning endise ühise Harju kreisi moodustamisega.

Maakond piirnes läänes Haapsalu kreisi, idas Rakvere kreisi ja lõunas Paide kreisiga.

Harju kreisi haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Harju kreis jaotus Ida-, Lõuna- ja Lääne-Harjumaaks, 19. sajandi alguses kolmeks adrakohtupiirkonnaks, territooriumil asus 2 linna, 12 kirikukihelkonda[2].

Harju kreisi alad Friedrich Theodor Schuberti Eestimaa kubermangu topograafilisel sõjalisel kaardil, 19. sajandi teine pool

Lääne-Harjumaa (14358 1/3 ruutversta):

Lõuna-Harjumaa (2068 2/3 ruutversta):

Ida-Harjumaa (1462 2/3 ruutversta):

Adrakohtupiirkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Harju kreisi kiriklik jaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Kreisi territooriumil asusid 1628. aastal moodustatud Ida-Harju ja 1627. aastal moodustatud Lääne-Harju praostkonna kirikukihelkonnad: Hageri kihelkond (Haggers), Harju-Jaani kihelkond (Saientcken), Harju-Madise kihelkond (Lodendrode), Jüri kihelkond (Jürgens), Jõelähtme kihelkond (Jegelecht), Juuru kihelkond (Jörden hiljem Juriz), Keila kihelkond (Kegel), Kose kihelkond (Kosch), Kuusalu kihelkond (Kusal), Nissi kihelkond (Nysso), Rapla kihelkond (Rappel), Risti kihelkond, ka Harju-Risti kihelkond (Sankt Crukt, hiljem Kreuz).

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]