Viru kreis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Virumaad hõlmanud haldusüksusest Venemaa keisririigi koosseisus 18.–20. sajandil; 1990. aastal Rakvere rajoonist moodustatud ajutise Rakvere maakonna (1. jaanuar – 26. märts 1990) kohta vt Lääne-Viru maakond.

Viru kreis

saksa keel Die Wierlandische Kreis
vene keel Вирляндский уезд

Vapp

Pindala: 6097,5 km²
Elanikke: 120 230 (1897)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 19,7 in/km²
maakonnalinn: Rakvere
Atlas von Liefland 12.tif
Viru kreis Mellini Liivimaa atlases (1798).

Viru kreis (saksa keeles Die Wierlandische Kreis, vene keeles Вирляндский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Kirde-Eestis Virumaal.

Asehalduskorra ajal, aastatel 1783–1796 Tallinna asehaldurkonna Rakvere kreis (saksa keeles Der Wesenbergische Kreis, vene keeles Везенбергский уезд), hiljem Viru kreis ja siis kreisilinna saksakeelse nime Wesenberg järgi Der Wesenbergische Kreis ja Везенбергский уезд.

Kreis ehk maakond piirnes läänes Tallinna/Harju kreisiga, idas Peterburi kubermangu kuuluva Jamburgi maakonnaga, lõunas Paide/Järva ja Liivimaa kubermangu Viljandi ja Tartu kreisiga.

Tallinna ja Riia asehaldurkonnad, O. F. von Pistohlkorsi kaart (1783)

Kreisi moodustamine[muuda | muuda lähteteksti]

1704. aastal, Põhjasõja algetapil, pärast Virumaa idaosa vallutamist Venemaa vägede poolt moodustati Virumaast kaks kreisi: Viru ja Narva kreis, kuhu kuulus osa Virumaa maid, Alutaguse ja osa Narva jõe taguseid Ingeri alasid. Aastatel 1708–1722 oli Ida-Virumaa (Vaivara kihelkond) koos Tartumaaga Narva kreisi (maakonna) nime all Ingerimaa kubermangu ja 1710. aastast Peterburi kubermangu koosseisus. Põhjasõja lõpul (1719) liideti Vaivara kihelkond Rakvere kreisiga, kuhu kuulus järgneva kahesaja aasta vältel.

Rakvere kreis loodi 1783. aastal seoses keisrinna Katariina II asehalduskorra kehtestamisega Vene tsaaririigis, Wesenbergi linn osteti mõisalt ära ning nimetati üheks Eestimaa kubermangu kreisilinnaks.

1796. aastal asehalduskord Venemaa keisririigis likvideeriti ning senised kreisid taastati, kuid nimetati piirkondade alusel, mitte endise viisi kohaselt kreisilinnade järgi Rakvere kreis, kreis nimetati Viru kreisiks, kuna Balti kubermangudes oli asjaajamiskeeleks saksa keel, kasutati nimetust Die Wierlandische Kreis.

Põhja-Eestis asuv Virumaa (saksa keeles Wierland) ja veel kolm Põhja-Eesti maakonda – Läänemaa (Lääne kreis) (Wiek), Harjumaa (Harrien) Harju kreis ja Järvamaa (Jerwen) (Järva kreis), koos nende koosseisu kuulunud 49 kihelkonnaga moodustasid Eestimaa kubermangu.

Viru kreisi haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Rakvere ehk Viru kreis jaotus algselt distriktideks,[2] Alutaguse, Ranna-Virumaa ja Maa-Virumaaks, 19. sajandi alguses kolmeks adrakohtupiirkonnaks, territooriumil asus 1 linn, 10 kirikukihelkonda.

Viru kreisi rannikualad Schuberti kaardil
Viru kreisi sisemaa idaosa

Kreisi maakonnalinn oli kreisilinn Rakvere (Kreis-Stadt Wezenberg)

Alutaguse

Territoorium 1878 1/3 ruutversta, territooriumil:

Ranna-Virumaa

Territoorium 1526 ruutversta, territooriumil:

Maa-Virumaa

Territoorium 1200 ruutversta, territooriumil:

Iisaku kihelkond (Isaak) (asutati uuesti 1867. aastal).


Viru kreisi kiriklik jaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Kreisi territooriumil asusid 1627. aastal moodustatud Järva praostkonna kirikukihelkonnad: Vaivara kihelkond, Jõhvi kihelkond, Lüganuse kihelkond, Viru-Nigula kihelkond, Haljala kihelkond, Kadrina kihelkond, Rakvere kihelkond, Viru-Jaagupi kihelkond, Väike-Maarja kihelkond, Simuna kihelkond, Iisaku kihelkond.

Provintsidest (kubermangude), maakondadest (kreisid), kihelkondadest ja mõisatest koosneva tollase haldusjaotuse kõrvale tekkisid 19. sajandi algul kõrvalsüsteemina mõisavallad, mis hõlmasid talupoegade maid, kes olid pärisorjusest vabastatud Talurahvaseadus seadustega, Põhja-Eestis 1816. aastal. Algselt hõlmas üks vald ühe mõisa talupoegade maid; hiljem hakkasid vallad kui talupoegade omavalitsused omavahel ühinema. Algselt oli valdu nagu mõisaidki Eesti aladel üle tuhande, 19. sajandi lõpus aga veidi üle 400.

Adrakohturingkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Enne adrakohtute likvideerimist 1888 tegutsesid Eestimaa kubermangus järgmised adrakohturingkonnad:

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]