Viru kreis

See artikkel räägib Virumaad hõlmanud haldusüksusest Venemaa keisririigi koosseisus 18.–20. sajandil; 1990. aastal Rakvere rajoonist moodustatud ajutise Rakvere maakonna (1. jaanuar – 26. märts 1990) kohta vt Lääne-Viru maakond.

---

Viru kreis
saksa keel Die Wierlandische Kreis
vene keel Вирляндский уезд
Pindala: 6097,5 km²
Elanikke: 120 230 (1897)
Rahvastikutihedus: 19,7 in/km²
maakonnalinn: Rakvere

Viru kreis Mellini Liivimaa atlases (1798).

Viru kreis (saksa keeles Die Wierlandische Kreis, vene keeles Вирляндский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Kirde-Eestis Virumaal.

Asehalduskorra ajal, aastatel 1783–1796 Tallinna asehaldurkonna Rakvere kreis (saksa keeles Der Wesenbergische Kreis, vene keeles Везенбергский уезд), hiljem Viru kreis ja siis kreisilinna saksakeelse nime Wesenberg järgi Der Wesenbergische Kreis ja Везенбергский уезд.

Kreis ehk maakond piirnes läänes Tallinna/Harju kreisiga, idas Peterburi kubermangu kuuluva Jamburgi maakonnaga, lõunas Paide/Järva ja Liivimaa kubermangu Viljandi ja Tartu kreisiga.

Tallinna ja Riia asehaldurkonnad, O. F. von Pistohlkorsi kaart (1783)

Kreisi moodustamine

1704. aastal, Põhjasõja algetapil, pärast Virumaa idaosa vallutamist Venemaa vägede poolt moodustati Virumaast kaks kreisi: Viru ja Narva kreis, kuhu kuulus osa Virumaa maid, Alutaguse ja osa Narva jõe taguseid Ingeri alasid. Aastatel 1708–1722 oli Ida-Virumaa (Vaivara kihelkond) koos Tartumaaga Narva kreisi (maakonna) nime all Ingerimaa kubermangu ja 1710. aastast Peterburi kubermangu koosseisus. Põhjasõja lõpul (1719) liideti Vaivara kihelkond Rakvere kreisiga, kuhu kuulus järgneva kahesaja aasta vältel.

Rakvere kreis loodi 1783. aastal seoses keisrinna Katariina II asehalduskorra kehtestamisega Vene tsaaririigis, Wesenbergi linn osteti mõisalt ära ning nimetati üheks Eestimaa kubermangu kreisilinnaks.

1796. aastal asehalduskord Venemaa keisririigis likvideeriti ning senised kreisid taastati, kuid nimetati piirkondade alusel, mitte endise viisi kohaselt kreisilinnade järgi Rakvere kreis, kreis nimetati Viru kreisiks, kuna Balti kubermangudes oli asjaajamiskeeleks saksa keel, kasutati nimetust Die Wierlandische Kreis.

Põhja-Eestis asuv Virumaa (saksa keeles Wierland) ja veel kolm Põhja-Eesti maakonda – Läänemaa (Lääne kreis) (Wiek), Harjumaa (Harrien) Harju kreis ja Järvamaa (Jerwen) (Järva kreis), koos nende koosseisu kuulunud 49 kihelkonnaga moodustasid Eestimaa kubermangu.

Viru kreisi haldusjaotus

Rakvere ehk Viru kreis jaotus algselt distriktideks, Alutaguse, Ranna-Virumaa ja Maa-Virumaaks, 19. sajandi alguses kolmeks adrakohtupiirkonnaks, territooriumil asus 1 linn, 10 kirikukihelkonda.

Viru kreisi rannikualad Schuberti kaardil

Viru kreisi sisemaa idaosa

Kreisi maakonnalinn oli kreisilinn Rakvere (Kreis-Stadt Wezenberg)

Alutaguse Territoorium 1878 1/3 ruutversta, territooriumil: 3 kirikukihelkonda Vaivara kihelkond, (Maholmschen Kirchspiel), Jõhvi kihelkond (Kirchspiel Jewe), Lüganuse kihelkond (Kirchspiel Luggenhusen).

Ranna-Virumaa Territoorium 1526 ruutversta, territooriumil: kreisilinn (Rakvere – Wesenberg), 4 kirikukihelkonda Viru-Nigula kihelkond (Maholm), Haljala kihelkond (saksa Kirchspiel Haljall), Kadrina kihelkond (Kirchspiel St. Katharinen), Rakvere kihelkond (Kirchspiel Wesenberg), Saared Soome lahes.

Maa-Virumaa Territoorium 1200 ruutversta, territooriumil: 3 kirikukihelkonda Viru-Jaagupi kihelkond (Kirchspiel Jacobi), Väike-Maarja kihelkond (Kirchspiel Klein-St. Marien), Simuna kihelkond (Kirchspiel St. Simonis) Iisaku kihelkond (Isaak) (asutati uuesti 1867. aastal).

Viru kreisi kiriklik jaotus

Kreisi territooriumil asusid 1627. aastal moodustatud Järva praostkonna kirikukihelkonnad: Vaivara kihelkond, Jõhvi kihelkond, Lüganuse kihelkond, Viru-Nigula kihelkond, Haljala kihelkond, Kadrina kihelkond, Rakvere kihelkond, Viru-Jaagupi kihelkond, Väike-Maarja kihelkond, Simuna kihelkond, Iisaku kihelkond.

Provintsidest (kubermangude), maakondadest (kreisid), kihelkondadest ja mõisatest koosneva tollase haldusjaotuse kõrvale tekkisid 19. sajandi algul kõrvalsüsteemina mõisavallad, mis hõlmasid talupoegade maid, kes olid pärisorjusest vabastatud Talurahvaseadus seadustega, Põhja-Eestis 1816. aastal. Algselt hõlmas üks vald ühe mõisa talupoegade maid; hiljem hakkasid vallad kui talupoegade omavalitsused omavahel ühinema. Algselt oli valdu nagu mõisaidki Eesti aladel üle tuhande, 19. sajandi lõpus aga veidi üle 400.

Adrakohturingkonnad

Enne adrakohtute likvideerimist 1888 tegutsesid Eestimaa kubermangus järgmised adrakohturingkonnad:

• Maa-Virumaa adrakohtuniku piirkond (Land-Wierländischer Hakenrichter): Simuna, Viru-Jaagupi ja Väike-Maarja kihelkond
• Ranna-Virumaa adrakohtunik (Strand-Wierländischer Hakenrichter): Haljala, Kadrina, Rakvere ja Viru-Nigula kihelkond
• Alutaguse adrakohtunik (Allentakscher Hakenrichter) vahel ka Vaivara adrakohtunik: Jõhvi, Lüganuse ja Vaivara kihelkond.

Vaata ka

• Virumaa
• Viru kirikukihelkond
• Rakvere rajoon
• Lääne-Viru maakond

Kirjandus

• Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk-d 460–500. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)
• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk-d lk. 70–86. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)
• Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk 100. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)

Välislingid

• Inquisitionsprotokoll über den Kreis Wierland, 1732