Viru kreis
|
See artikkel räägib Virumaad hõlmanud haldusüksusest Venemaa keisririigi koosseisus 18.–20. sajandil; 1990. aastal Rakvere rajoonist moodustatud ajutise Rakvere maakonna (1. jaanuar – 26. märts 1990) kohta vt Lääne-Viru maakond. |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2011) |
| Wesenbergi kreis Viru kreis |
| saksa keel Der Wesenbergische Kreis, Wierlandische Kreis |
| vene keel Везенбергский уезд Вирляндский уезд |
| maakonnalinn: Rakvere |
Viru kreis ehk Rakvere kreis oli Tallinna asehaldurkonna ja Eestimaa kubermangu haldusüksus Kirde-Eestis Virumaal.
Kreis ehk maakond piirnes läänes Tallinna/Harju kreisiga, idas Peterburi kubermangu kuuluva Jamburgi maakonnaga, lõunas Paide/Järva ja Liivimaa kubermangu Viljandi ja Tartu kreisiga.
Sisukord
Kreisi moodustamine[muuda | muuda lähteteksti]
1704. aastal, Põhjasõja algetapil, pärast Virumaa idaosa vallutamist Venemaa vägede poolt moodustati Virumaast kaks kreisi: Viru ja Narva kreis, kuhu kuulus osa Virumaa maid, Alutaguse ja osa Narva jõe taguseid Ingeri alasid. Aastatel 1708–1722 oli Ida-Virumaa (Vaivara kihelkond) koos Tartumaaga Narva kreisi (maakonna) nime all Ingerimaa kubermangu ja 1710. aastast Peterburi kubermangu koosseisus. Põhjasõja lõpul (1719) liideti Vaivara kihelkond Rakvere kreisiga, kuhu kuulus järgneva kahesaja aasta vältel.
Rakvere kreis loodi 1783. aastal seoses keisrinna Katariina II asehalduskorra kehtestamisega Vene tsaaririigis, Wesenbergi linn osteti mõisalt ära ning nimetati üheks Eestimaa kubermangu kreisilinnaks.
1796. aastal asehalduskord Venemaa keisririigis likvideeriti ning senised kreisid taastati, kuid nimetati piirkondade alusel, mitte endise viisi kohaselt kreisilinnade järgi, kreis nimetati Viru kreisiks, kuna Balti kubermangudes oli asjaajamiskeeleks saksa keel, kasutati nimetust Wierlandische Kreis.
Põhja-Eestis asuv Virumaa (saksa keeles Wierland) ja veel kolm Põhja-Eesti maakonda – Läänemaa (Lääne kreis) (Wiek), Harjumaa (Harrien) Harju kreis ja Järvamaa (Jerwen) (Järva kreis), koos nende koosseisu kuulunud 49 kihelkonnaga moodustasid Eestimaa kubermangu.
Rakvere ehk Viru kreisi haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]
Rakvere ehk Viru kreis jaotus algselt distriktideks[1], Alutaguse, Ranna-Virumaa ja Maa-Virumaaks, 19. sajandi alguses kolmeks adrakohtupiirkonnaks, territooriumil asus 1 linn, 10 kirikukihelkonda.
Kreisi maakonnalinn oli kreisilinn Rakvere (Kreis-Stadt Wezenberg)
Territoorium 1878 1/3 ruutversta, territooriumil:
|
Territoorium 1526 ruutversta, territooriumil:
|
Territoorium 1200 ruutversta, territooriumil:
|
_Befehl_i._J._1783.jpeg)
|
| |
|
| |
Rakvere ehk Viru kreisi kiriklik jaotus[muuda | muuda lähteteksti]
Kreisi territooriumil asusid 1627. aastal moodustatud Järva praostkonna kirikukihelkonnad: Vaivara kihelkond, Jõhvi kihelkond, Lüganuse kihelkond, Viru-Nigula kihelkond, Haljala kihelkond, Kadrina kihelkond, Rakvere kihelkond, Viru-Jaagupi kihelkond, Väike-Maarja kihelkond, Simuna kihelkond, Iisaku kihelkond.
Provintsidest (kubermangude), maakondadest (kreisid), kihelkondadest ja mõisatest koosneva tollase haldusjaotuse kõrvale tekkisid 19. sajandi algul kõrvalsüsteemina mõisavallad, mis hõlmasid talupoegade maid, kes olid pärisorjusest vabastatud Talurahvaseadus seadustega, Põhja-Eestis 1816. aastal. Algselt hõlmas üks vald ühe mõisa talupoegade maid; hiljem hakkasid vallad kui talupoegade omavalitsused omavahel ühinema. Algselt oli valdu nagu mõisaidki Eesti aladel üle tuhande, 19. sajandi lõpus aga veidi üle 400.
Adrakohturingkonnad[muuda | muuda lähteteksti]
Enne adrakohtute likvideerimist 1888 tegutsesid Eestimaa kubermangus järgmised adrakohturingkonnad:
- Maa-Virumaa adrakohtuniku piirkond (Land-Wierländischer Hakenrichter): Simuna, Viru-Jaagupi ja Väike-Maarja kihelkond
- Ranna-Virumaa adrakohtunik (Strand-Wierländischer Hakenrichter): Haljala, Kadrina, Rakvere ja Viru-Nigula kihelkond
- Alutaguse adrakohtunik (Allentakscher Hakenrichter) vahel ka Vaivara adrakohtunik: Jõhvi, Lüganuse ja Vaivara kihelkond.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. p. 100.
- ↑ Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. pp. lk. 70–86.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Viru kreis |
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. pp. 460–500.
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. pp. lk. 70–86.
- Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. p. 100.
