Tõrva

Tõrva
Pindala	5,2 km²
Elanikke	2627 (1.01.2023)
EHAK-i kood	8529
Koordinaadid	58° 0′ N, 25° 55′ E

Tõrva on Lõuna-Eesti linn, mis paikneb Valga maakonna keskosas Õhne jõe ääres, maakonnakeskusest Valga linnast 30 kilomeetrit põhja pool. Tõrva on üks Valga maakonna kolmest suuremast keskusest Valga ja Otepää kõrval. See oli Helme kihelkonna keskus ja on Tõrva valla halduskeskus. Tõrva sai linnaõigused 2. juulil 1926.

2017. aasta kohalike omavalitsuste volikogude korralistel valimistel ühinesid Tõrva linn, Helme, Hummuli ja Põdrala vald Tõrva vallaks, mille tulemusena sai Tõrvast vallasisene linn ja uue omavalitsuse keskus.

Nimi

Tõrva nimi hääldub teises vältes.

Nime päritolu pole selge. See võib viidata endisaegsele tõrvapõletamisele piirkonnas või olla tuletatud 19. sajandi alguses Patküla mõisa alal esinenud perekonnanimest Törwas.

Ajalugu

Muinasaeg

Helme kihelkond oli üks vanemaid kihelkondi Eestis. Helme esineb kirjalikus ürikus esmakordselt 1329. aastal. Nüüdseks Tõrva linna põhjaküljel asuvat Tantsumäe linnamäge peetakse muistsete eestlaste maalinnaks, mis oli kohaliku ümbruskonna ja kogu Lõuna Sakalamaa üheks tähtsamaks keskuseks. 1930. aastal avastas Tõrva Gümnaasiumi õpetaja Ernst Karolin Tõrva Tantsumäelt muistse linnusepaiga, mille ehitamise ajaks arvatakse olevat 12.–13. sajand. Nüüdseks on linnusepaiga lähiümbrus populaarseks suviste laulu- ja tantsupiduside korraldamise paigaks.

Aastad 1834–1914

Tõrva vesiveski Veski tn 9

Esimesed teated Tõrva kohta pärinevad aastast 1834 mõisale kuulunud kõrtsihoone kohta, mis asus Valga, Pärnu ja Tartu maantee ristumiskohal. Algselt oli kõrts puitmaja, kuid pärast 1890. aastal toimunud põlengut ehitati see ümber maakivihooneks. Nüüdseks on Tõrva kõrtsihoone renoveeritud ja seda peetakse üheks Tõrva linna sümboliks.

1871. aastal hakkas Helme ja Patküla mõisa omanik Alexander Oskar von Stryk, kellele kuulus tollast kõrtsihoonet ümbritsev mets, soovijaile raiesmikaladele krunte müüma. Esimesed elumajad püstitati praeguse Veski, Viljandi ja Tartu tänava ristumiskohale aastatel 1875–1892.

Asula kasv toimus paralleelselt talumajanduse kasvuga. Tõrva kõrtsi ümber tekkinud uus maakeskus sai Helme taluperemeeste jaoks paigaks, kust nad said endale sulaseid ja karjaseid palgata ning kus regulaarselt peeti laatasid. 1890.–1892. aastal oli Tõrva paarikümne maja ja umbes 400 elanikuga asula, 1909. aastaks oli Tõrvas juba 150 maja 1750 elanikuga.

1892. aastal asutati Tõrva Priitahtlik Pritsi Selts, mille hooned kujunesid ümbruskonna seltsi- ja kultuurielu keskusteks. 1904. aastal asutati Helme Laenu-Hoiu Ühisus, mis oli üks esimesi ühistegelikke rahaasutusi Eestis. 1908. aastal asutati Helme-Tõrva Haridusselts, mis sai Helme Laulu ja Mängu Seltsilt koguka raamatukogu – 454 raamatut 517 rubla väärtuses. Helme-Tõrva Hariduse Seltsi esimeheks ja raamatute hooldajaks valiti Helme Kihelkonnakooli juhataja August Krimm ja kirjutajaks õpetaja Jaak Parik. Tõrva raamatukogu avati 20. detsembril 1909.

Esimene maailmasõda ja Eesti Vabadussõda

Esimese maailmasõja ajal toimus linnas laialdane mobilisatsioon, millele vaatamata avati linnas 15. novembril 1917 Tõrva Gümnaasium. Bolševike võimuhaaramisel aastal 1917 hakati organiseerima Punakaarti ja sisse seati kohalik tribunal, mis tegutses kuni Saksa okupatsioonivägede saabumiseni 1918. aasta veebruaris.

Kui sakslased 1918 detsembris Eestist lahkusid, tekkis Helme-Tõrva piirkonnas paariks nädalaks olukord, kus Eesti valitsuse võim Tõrvani ei ulatunud, kuid punased ei olnud sinna veel jõudnud. Detsembri viimastel päevadel okupeerisid punased Helme-Tõrva, kuid nende edasitung peatati Kärstna all. Eesti vägede pealetungil punaste vastu kaotati ja vabastati Tõrva kokku kolm korda. Lõplikult vabastati piirkond 30. jaanuaril 1919. Vabadussõja edasine sõjategevus Helme ja Tõrva asulat otseselt ei puudutanud.

Helme-Tõrva piirkonnast on pärit mitu Vabadussõjas juhtpositsioonidel olnud ohvitseri – kindralmajorid Jaan Soots ja Aleksander Jaakson, kindralleitnant Paul Lill, kolonelleitnant ja scoutspataljoni juht F. Pönka. 14. oktoobril 1928 püstitati Tõrva Gümnaasiumi parki rahvalt kogutud rahaga piirkonnas langenud vabadussõdalastele pühendatud mälestussammas (rahvasuus Juku), mille järelmaksed kestsid 1937. aastani.

Iseseisvusaastad

Iseseisvuse päevil arenes Helme-Tõrva piirkond jõudsalt. Tõrva oli 1920. aastatel Eesti kõige kiiremini kasvav asula. Linn muutus omaette haldusüksuseks 1. septembril 1921, kui sellele anti aleviõigused. Riiklike ehituslaenude kehtestamine soodustas 1922. aastal Tõrvas hoogsat ehitustegevust, mille käigus ehitati ainuüksi 1930. aastatel üle saja uue elamu. Kui 1922. aastal oli Tõrvas 1810 elanikku (795 meest ja 1015 naist), siis 1932. aastal oli elanike arv 2482 (mehi 1063, naisi 1419).

Tõrva kesklinn umbes 1928. aastal. Foto vasakus servas ajalooline Tõrva kõrtsihoone

2. juulil 1926 kinnitati Eesti Vabariigi Valitsuse otsusega elanikkonna nõudmisel ja soovil Tõrva alev Tõrva linnaks. Tegelikult hakkas Tõrva linnana funktsioneerima ja sai linnaõigused alles 1. jaanuarist 1927. Algselt toimusid vaidlused linna nime ümber, kuna rahvasuus olid "Tõrva" kõrval kasutusel ka "Tökatialev" ja "Pigilinn". Pakuti ka Helme nime. Viimaks jäädi siiski Tõrva juurde.

Helme-Tõrva piirkonnakeskus oli Tõrva linn, mille elanike arv kasvas aastaks 1940 üle 3000. Linnas suuremaid tööstusettevõtteid ei olnud, aga oli palju käsitöölisi – ligi 20 rätsepat, 10 kingseppa, 5 kellasseppa, 3–4 fotograafi. Aktiivseid taksosid oli linnas 6–7 ja kauplusi üle 50. Linnas tegutses kaks panka – Helme Ühispank ja Tõrva Ühispank (praegune haigla).

1934. aastal lubasid vapsid ehitada Tõrvasse kiriku, milleks Eesti sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik Andres Larka oleks annetanud miljon senti.

Linnas tegutses gümnaasium (mis rekonstrueeriti 1938. aastal) ja linna algkool. 1922. aastal anti linnas välja kohalikku ajalehte Tõrva Teataja, mille iga jäi majanduslikel põhjustel lühikeseks. Linnas oli rahvakohus, politseijaoskond, Helme Vallavalitsus. Arste tegutses 4–5 ja vanadekodusid 2. Murettekitav oli kohaliku haigla puudumine.

Tõrval oli bussiühendus lähemate linnadega ja plaaniti ka kitsarööpmelise raudtee ehitamisest Valgast läbi Tõrva Abjani. Peamiseks rahva kooskäimise paigaks oli kohaliku tuletõrjemaja mahukas saal. Tõrvas tegutses tenniseklubi ja tegeleti purilennundusega. Lisaks oli linnal oma elektrijaam ja mitu veskit.

Tõrva linna arengu peamiseks aluseks oli Helme valla jõukas põllumajandus, mis pakkus tööd nii kaupmeestele kui ka käsitöölistele. 1934. aastal hakati rajama parke ja puiesteid. 3. juulil 1936 hakati ehitama Tõrva linna raekoda. 1. detsembril 1938 valmis Helme Ühispanga hoone ja 14. mail 1939 pandi nurgakivi Tõrva Ühispanga hoonele. Eesti Vabariigi otsusega 21. aprillil 1937. aastal anti Tõrvale suvituslinna staatus. Enne II maailmasõda oli Tõrva kujunenud aed- ja suvituslinnaks. 1940. aastaks oli linnas ligi 3200 elanikku ja umbes 440 maja.

Teine maailmasõda

Esimene Nõukogude okupatsioon ei kestnud kaua, ühe aasta, aga tõi kaasa natsionaliseerimise, mille käigus võeti suurematelt taludelt ära maa. Juuniküüditamise ajal küüditati Helmest 13 inimest, Tõrvast märksa rohkem. Valdav osa küüditatud meestest lasti maha või surid Nõukogude vangilaagrites. Suuremaid lahinguid sõja algusaegadel Tõrva-Helme lähistel ei toimunud, kuigi Punaarmee taganemise käigus tapeti mõnigi elanik.

Tõrva kesklinn umbes 1944. aastal. Teise maailmasõja käigus hävines ligi pool Tõrva hoonetest

Saksa okupatsioon möödus suhteliselt rahulikult. Rängalt sai Tõrva kannatada 1944. aasta septembris, kui ägedad lahingud Väike Emajõe joonel kestsid mitu nädalat, misjärel taganevad sakslased hävitasid Tõrvas üle kolmandiku kõigist hoonetest. 1944. aastal sügisel purustati linn pommitamisel, hävis ligi pool hoonetest.

Nõukogude Liidu okupatsioon

Uue okupatsiooni massiküüditamise käigus 1949. aastal küüditati Helme vallast olemasolevatel andmetel 127 inimest.

Pärast märtsiküüditamist loodud kolhoosides oli olukord 1950. aastatel masendav, toodang langes, inimesed töötasid praktiliselt palgata. Olukord hakkas paranema Hruštšovi võimuletulekuga 1956. aastal. Suurem osa Tõrva kesklinna purustatud kivihoonetest õnnestus taastada. Aastatel 1950–1959 oli Tõrva kohaliku rajooni keskus. 1954. aastal valmis kinoteater Koit. Kaubandus kontsentreerus asutatud Tõrva Tarbijate Kooperatiivi kätte. Asutati Tõrva haigla.

Helme-Tõrva muutus Valga rajooni üheks jõukamaks piirkonnaks. 1956. aastal moodustati Valga KEK, suurtööstus Tõrvas, mis oli vastutav uute elamurajoonide ehitamise eest nagu näiteks Tõrva Riiska linnaosa. 1963. aastal rajati Tõrva Valga Piimatoodete Kombinaat Helme võitööstuse baasil.

Haridus (vaatamata sageli vahetuvale sisule) arenes – Tõrva Gümnaasium sai juurdeehitise, rajati kaks lasteaeda. Aktiivselt ja suhteliselt iseseisvalt tegutses Tõrvas Aianduse ja Mesinduse Selts L. Tangsoo ja L. Nagelmaa juhtimisel. Seltsiliikmete aktiivsel kaasalöömisel avati endises Helme pastoraadis 1979. aastal Helme Koduloomuuseum.

Taasiseseisvumine

Taastatud Tõrva Vabadussõja mälestussammas

Gorbatšovi perestroika mõjul elavnes järsult rahvuslik-poliitiline elu Tõrvas. 1987. aastal asutati Helme-Tõrva Muinsuskaitse klubi ja 1988. aastal Rahvarinde tugigrupp, kelle ettevõtmisel toimus Tõrvas 16. oktoobril 1988 rahvakoosolek, kus peeti kõnesid ja siirduti seejärel endise Patküla vallamaja juurde, kus taasavati 24. veebruaril 1939 sinna pandud mälestustahvel Vabadussõjas langenuile. Tahvel oli olnud peidetuna kogu okupatsiooniaja.

Balti keti toimumisajaks 23. augustil 1989 pakkusid kõik piirkonna asutused ja organisatsioonid kasutada oma transpordivahendid. Võeti osa kodanike komiteede liikumisest. Suuremaks rahvuslikuks ürituseks kujunes Helme-Tõrva piirkonnas Vabadussõjas langenute mälestussamba taastamine, millest oli säilinud ainult üks aluskivi. Rahva aktiivsel toetusel ning mitme asutuse ja organisatsiooni rahalise abiga suudeti initsiatiivgrupi (H. Villemson, P. Laipaik, A. Parts, J. Loorits) eestvedamisel sammas taastada kujur A. Elleri ja kiviraidur R. Toominga rekonstrueeritud kujul ja see avati 23. juunil 1990.

1991. aasta putši ajal oli Tõrva piirkond rahulik ja 20. augustil 1991 kuulutati välja Eesti Vabariigi taasiseseisvus. Tõrva omavalitsuse staatus kinnitati 30. jaanuaril 1992.

Haridus

Tõrva Gümnaasium

 Pikemalt artiklis Tõrva Gümnaasium

Tõrva Gümnaasium

Tõrva linnas tegutsev Tõrva Gümnaasium alustas tööd 15. novembril 1917 erakoolina. Aastatel 1937–1938 ehitati koolimaja ulatuslikult ümber. Hilisem juurdeehitis valmis 1979. aastal, mis andis koolile juurde 19 õpperuumi ja söökla. 1985. aastal alustas Tõrva Keskkooli ruumides tööd Tõrva Lastemuusikakool.

1999. aastal võttis Tõrva Linnavolikogu vastu otsuse ühendada Tõrva Patküla Põhikool (asutatud 1767 Patküla mõisa kodukoolina – olles sellega üks Helme kihelkonna vanimaid koole ning üks vähestest vanematest tegutsevaist üldse Eestis aastani 2003) Tõrva Gümnaasiumiga. Ruumipuuduse tõttu kavandatud juurdeehitust rahastati põhiliselt Euroopa Regionaalarengu Fondist. Juurdeehitis valmis ehituslikult 2005. aasta kevadel ja avati pidulikult 1. septembril 2005. Juurdeehitises paiknevad poiste ja tütarlaste tööõpetuse ruumid, spordisaal, jõusaal, lauamängude saal, aeroobikasaal, spordisaalide riietusruumid ja abiruumid.

Tõrva Gümnaasiumi ruumides tegutseb Tõrva Muusikakool, lisaks huvialaringid ja AO eksamikeskus. Koolis on võimalik õppida prantsuse keelt, tegeleda rahvatantsu ja käsitööga. Tõrva Gümnaasiumis õpib ligi 500 õpilast ja töötab üle 40 õpetaja. Alates 1989. aastast on Tõrva Gümnaasiumi direktor Ivar Hanvere.

Tõrva Muusikakool

Tõrva Muusikakool töötab alates 1. septembrist 1985 Tõrva Gümnaasiumi ruumides. Muusikakoolis toimub õpe individuaal- (pilliõpetus) ja rühmatundides (solfedžo, muusikalugu, ansambel).

Muusikakoolis saab õppida klaverit, viiulit, kitarri, kannelt, akordionit, plokkflööti, klarnetit ja saksofoni. Tõrva muusikakoolis tegutsevad ka ansamblid: õpilaste rahvamuusikaansambel, kitarriansambel, viiuliansambel (kus mängivad vajadusel koos noored õppurid, vilistlased ja õpetajad), klaveriansamblid (4 ja 6 käel), õpetajate ansamblid vastavalt vajadusele (klaveriduo, akordioniansambel, rahvamuusikaansambel, saateansamblid).

Koolis töötab 10 õpetajat ja õpib 69 õpilast.

Lasteaed Tõrvalill

Tõrva sovhoosi lasteaed avati 8. aprill 1968. Tollal töötas lasteaias 1 sõime- ja 1 aiarühm. 1972. aastal sai hoone juurdeehitise ning sellest ajast töötab majas 1 sõime- ja 2 aiarühma. Majal on oma katlamaja. Alates 1992. aastast kuulub lasteaed Tõrva linnale.

Lasteaed Mõmmik

Tõrva lasteaed Mõmmik asub Tõrvas Riiska linnaosas ja asub selleks otstarbeks 1975. aastal ehitatud hoones, mille läheduses asub mets ning Riiska järv. Lasteaed avati 20. oktoobril 1975 majanditevahelise lasteaiana. 1992. aastal läks lasteaed Tõrva linna haldusse.

Kultuur ja sport

Tõrva linnas tegutseb kultuurimaja, kus korraldatakse aastaringselt kultuuriüritusi. Linnas asub kaks raamatukogu (linnaraamatukogu ja lasteraamatukogu). Lisaks töötab linnas endise Patküla põhikooli renoveeritud ruumides Tõrva Avatud Noortekeskus.

Alates 2008. aastast toimub Tõrvas iga-aastane muusikaüritus Tõrva Loits, kus esinevad tuntud artistid üle Eesti.

Tõrvas tegutsevad Tõrva Võrkpalliklubi ja harrastuslikud spordirühmad. Tõrva Gümnaasiumi pargis toimuvad aastaringselt jooksu-, kergejõustiku- ja suusavõistlused. Tõrva Gümnaasiumi pargis ja lähiümbruses kulgeb täismõõdus kettagolfi rada.

Tõrva Tantsumägi

 Pikemalt artiklis Tõrva linnamägi

Tõrva linnamägi paikneb moreenseljakul Õhne jõe vasakul kaldal Tõrva linna edelapoolses osas. 1965. aastal alustatud arheoloogilistel kaevamistel, mida juhatas akadeemik Harri Moora, eristati linnamäe kultuurkihis kahte tekkejärku (vastavalt I aastatuhande teisest poolest ja II aastatuhande algusest).

Linnamäge koos lähema ümbrusega tuntakse Tantsumäe nime all, kuhu 1970. aastatel ehitati vabaõhulava, kus korraldatakse laulu- ja tantsupidusid, esinevad suviti artistid üle kogu Eesti ja süüdatakse igal aastal jaanituli. 2013. aasta juulis süütasid alaealised laululava puidust katuse ja põranda ning laululava hävis tules peaaegu täielikult.

Linna ühendab Tantsumäega Tõrva arhitekti Endla Raime kujundatud kaarsild.

Tõrva kirik-kammersaal

Tõrva kirik-kammersaal

 Pikemalt artiklis Tõrva kirik

Tõrva kirik-kammersaal on Tõrva linna üks vanemaid ehitisi, mis algselt oli Helme-Tõrva apostliku õigeusu Kristuse sündimise kirik. Kirik ehitati Tõrvasse aastatel 1903–1905 ja 28. detsembril 1905 toimus Tõrvas vene õigeusu kiriku pidulik sisseõnnistamine. 1987. aastal hakkas Valga KEK Teises maailmasõjas kannatada saanud kirikut ümber ehitama, töö sai valmis detsembris 1990.

Alates 1997. aastast juhib kiriku-kammersaali tööd sihtasutus Tõrva Kirik-Kammersaal. Sihtasutuse toetajateks on Tõrva linnavalitsus, Helme vallavalitsus, Eesti Kultuurkapital ja erafirmad. Hoone ise kuulub 1996. aastast EELK Helme Kogudusele.

1996. aastal sõlmis sihtasutus koostöölepingu Eesti Kontserdiga. Sellest ajast alates toimub igal aastal 4–5 Eestis tuntud ja ka maailmakuulsate muusikute kontserti.

Aastas külastab Tõrva kirikut-kammersaali 6000–7000 inimest. Esinejate arv ulatub 1000–1300-ni. Aastas toimub keskmiselt 15–20 näitust, 35–40 kontserti, lisaks loengud, aktused, rahvakalendri tähtpäevad, vastuvõtud, konverentsid. Kokku toimub aastas 80–115 üritust.

Turism

Tõrva kõrts

Majutusteenust pakub Tõrvas kokku kuus hotelli, hostelit ja kodumajutust, mille hulka kuuluvad Hotell de Tolly, Hotell Pigilinn, Ülle Kodumajutus, Airi Kodumajutus, Misjonimaja Hostel ja Spordiklubi Viraaž hostel. Kokku leidub linnas üle 80 ööbimiskoha, millele suviti lisanduvad renditavad telkimiskohad.

Toitlustust ja meelelahutust pakuvad kohvikud, restoranid, baarid ja bistrood, nagu näiteks Tõrva kõrtsihoone ruumides töötav bistroo Musta Kõutsi Kõrts, kohvik Läti Saatkond, välikohvik Supelung, Kesklinna kohvik, bistroo Väike Tõnisson ja pubi Juudas.

Suuremateks vaatamisväärsustes on Tõrva Tantsumägi, Vanamõisa järv ja Riiska järv, Tõrva Kirik-Kammersaal, Tikste ürgorg, Tõrva kõrtsihoone, Tõrva Veskijärve ümbrus ja Õhne jõgi.

Elanike arvu dünaamika

• 1940: 3128 (1387 meest ja 1741 naist; 1. jaanuar, aadressibüroo andmed)
• 2006: 3112 (1. jaanuar)
• 2008: 3101 (statistikaameti andmed)
• 2010: 3099 (statistikaameti andmed)
• 2011: 2729 (1238 meest ja 1491 naist; 2697 eestlast (98,8%); rahvaloenduse andmed)
• 2014: 2913 (rahvastikuregistri andmed)
• 2015: 2855 (rahvastikuregistri andmed)

Tõrva linnavalitsus ja volikogu 2013-2017

Linnavalitsuses oli perioodil 2013-2017 5 liiget.

• Maido Ruusmann – linnapea
• Tõnu Jaansalu – abilinnapea
• Piret Karu – abilinnapea
• Siim Ausmees – linnavalitsuse liige
• Maire Appo – linnavalitsuse liige ja pearaamatupidaja

Linnavolikogu koosnes 15 liikmest:

• Kalle Vister (IRL) – esimees
• Ilona Leetma (REF) – aseesimees
• Ivar Hanvere (IRL)
• Jaanus Võrk (IRL)
• Vahur Saar (IRL)
• Marika Kütt (IRL)
• Ilmar Kõverik (IRL)
• Tiiu Vips (REF)
• Eero Viisu (REF)
• Agu Kabrits (REF)*
• Thaisi Kalmus (KESK)
• Meelis Raidve (KESK)
• Ahti Saar (KESK)
• Heino Soomlais (KESK)
• Marko Tamm (Tõrvakad)

* Agu Kabrits kandideeris Keskerakonna nimekirjas, kuid 17. aprillil 2014 astus ta Reformierakonda.

Vaata ka

• Tõrva kirik
• Tõrva Vabadussõja mälestussammas
• Tikste ürgorg
• Helme vald
• Tõrva Vanamõisa järv
• Riiska järv
• Tõrva kõrtsihoone
• Tõrva Lasteraamatukogu
• Tõrva Linnaraamatukogu
• Tõrva linnavolinike loend 1934
• Tõrva JK
• Tõrva Raadio
• Tõrva Noortevolikogu
• Pubi Juudas

Välislingid

• Tõrva linna koduleht
• Tõrva Gümnaasiumi koduleht