Asula

Allikas: Vikipeedia

Asula on haja- või tiheasustusega maa-alal lahkmejoontega territoriaalselt piiratud ja tähistatud asustusüksus, mis ei ole linna kindlapiiriliste tunnustega osa, kuid linn haldusüksusena on samades piirides ka asula, mis võib jaguneda asumiteks. Asulasse on ehitatud hooned ja see on tavaliselt aastaringselt kasutuses elukohana.

Asulaid eristatakse suuruse ja majandusliku tähtsuse järgi tänapäeval linnalisteks asulateks ja maa-asulateks. Eestis enne Teist maailmasõda liigitati alevid ja alevikud pool-linnalisteks asulateks. Elanike arvu järgi jagunesid linnad kääbus- (2000-5000 elanikku), väike- (5000-20000 el.), kesk- (20000-100000 el.), ja suurlinnadeks (üle 100000 el.) ning olid käibel veel järgnevad asulate kohta käivad nimetused:[1]

Külad rahvaarvuga Asula nimetus Linnad rahvaarvuga
alla 20 kääbus-a. alla 2000
20-50 jugu-a. 2000-5000
50-200 taru-a. 5000-20000
200-500 väike-a. 20000-50000
500-2000 siire-a. 50000-200000
2000-5000 suur-a. 200000-500000
5000-20000 kasa-a. 500000-2000000
20000-50000 hiid-a. 2000000-5000000
üle 50000 rait-a. üle 5000000

Eesti valdade asulad on kaasajal asustusjaotuse ajalooliste tradidtsioonide, kujunemisajaloo, rahvastiku arvu, paiknemise, sotsiaalmajanduslike funktsioonide ja arenguperspektiivide ning Eesti Vabariigi valitsuse 2004. aasta määruse "Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise aluste ja korra" järgi liigitatud:

  1. Külad – hajaasustusega asula või üldjuhul vähem kui 300 alalise elanikuga tiheasustusega asula.
  2. Alevikud – üldjuhul vähemalt 300 alalise elanikuga tiheasustusega asula (loeti varem ka pool-linnaliseks ja ka maa-asulaks, 1996. aastast linnaline asula).
  3. Alevid – üldjuhul vähemalt 1000 alalise elanikuga tiheasustusega asula. (Varem ka pool-linnaline asula)
  4. Vallasisesed linnad – üldjuhul vähemalt 3000 alalise elanikuga tiheasustusega asula, mis on ühinenud vallaga seaduses ettenähtud korras ning seetõttu muutunud valla koosseisu kuuluvaks asulaks, millele tema elanike soovil on säilitatud senine linna nimetus.
  5. Linnadhaldusüksusena on samades piirides ka asula, mis võib jaguneda asumiteks.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Väike Entsüklopeedia, Tallinn: Kirjastus OÜ Loodus, 1938, lk. 99