Scoutspataljon

Allikas: Vikipeedia
Scoutspataljon
Scoutspataljon emblem.svg
Scoutspataljoni embleem
Tegev 19181940;
2001. aastast
Riik Eesti
Kuuluvus Eesti kaitsevägi
Haru Eesti maavägi
Liik Jalavägi
Ülesanne Rahuajal:
  • Reageerimisvalmidus riigikaitseks
  • Välisoperatsioonide mehitamine

Sõjaajal:

  • Riigikaitse
Suurus Pataljon
Osa 1. jalaväebrigaad
Garnison/Staap Paldiski
Deviis E pluribus unum
Tähtpäevad 19. detsember, 29. märts
Ülemad
Praegune
ülem
kolonelleitnant Tarmo Kundla
Märkimisväärsed
ülemad
Friedrich-Karl Pinka
Scoutspataljoni sõdur õppusel Saber Strike 2014
Scoutspataljoni sõudur õppusel Saber Junction 2014

Scoutspataljon on Eesti kaitseväe maaväe lahinguüksus-pataljon, kuulub 1. jalaväebrigaadi alluvusse.

Scoutspataljon on kiirreageerimisvõimega jalaväepataljon, mis osaleb NATO operatsioonidel ja on võimeline osalema Eesti-siseste äkkrünnakute tõrjumisel.

Koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Pataljoni ülem on alates 2016. aastast kolonelleitnant Tarmo Kundla.

Pataljoni koosseisus on:

Tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Scoutspataljon koosneb elukutselistest kaitseväelastest ja asub Paldiskis. Pataljoni isikkoosseisu baasil mehitatakse enamik kaitseväe välisoperatsioonide allüksusi ja enamusel pataljoni koosseisust on välisoperatsioonikogemus. Samuti on pataljon maaväe esmane valmidusüksus. Iga-aastased olulisemad õppused on BAM, Gungir ja Kevadtorm.

Relvastus[muuda | muuda lähteteksti]

Pataljon kasutab soomustransportööre Sisu XA-180EST ja Sisu XA-188, tankitõrjeraketsüsteeme Milan, miinipildujaid ja 12,7 mm kuulipildujaid M2 Browning.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Scoutspataljon loodi Vabadussõja ajal Viljandis, formeerija ja pataljoni esimene ülem oli Friedrich-Karl Pinka.

Scoutspataljoni moodustamiseks kogunes 19. detsembril 1918 Viljandisse grupp ohvitsere: staabikapten Friedrich-Karl Pinka, leitnant Herbert Pinka, leitnant Elmar Urm ja lipnik Anton Allik, koos esialgse relvastusega. Järgmisel päeval võis Viljandi kuulutustulpadelt lugeda üleskutset astuda väeossa nimega Scouts. Esimesel jõulupühal sai skautide koduks Viljandi loss, kus Scouts-väeossa astunud vabatahtlikud andsid esimeste seas truudusevande Eesti riigile.[1]

Algselt moodustati Scoutspataljoni A kompanii, mis suundus 3. jaanuaril peletungivate Punaarmee vägede vastu. Pärast esmaseid kaitselahinguid liideti A kompanii KRSR nr. 2 dessantmeeskonnaks ning osales pealetungilahnigutes Valga ja Põhja-Läti suunal.

1919. aasta 1. detsembrist moodustati Soomusrongide Divisjoni koosseisu kuulunud Scoutspataljonist 3-pataljoniline ja 9 rooduline Scoutspolk.

1920. aasta veebruaris kandis nimetust "Scouts Polk" ning ülemaks oli kapteni auastmes Friedrich-Karl Pinka.

Scoutspataljon taasloodi valitsuse otsusega 29. märtsil 2001.

Ülemad[muuda | muuda lähteteksti]

Sõdevahelisel ajal
Taasloomise järel
  • 2001–2004 Artur Tiganik
  • 2005–2006 Indrek Sirel
  • 2006–2009 Aivar Kokka
  • 2009–2013 Vahur Karus
  • 2013–2016 Andrus Merilo
  • alates 2016 Tarmo Kundla

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]