Eesti Kultuurkapital

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Eesti Kultuurkapital (lühend KULKA) on avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle tegevuse eesmärk on kunstide, rahvakultuuri, kehakultuuri ja spordi ning kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise toetamine[1]. Kultuurkapital jagab kultuuri- ja sporditoetuseid kirjanduse, näitekunsti, helikunsti, audivisuaalse kunsti, kujutava ja rakenduskunsti, arhitektuuri, kehakultuuri ja spordi ning rahvakultuuri sihtkapitalide, maakondlike ekspertgruppide[2] ja programmide[3] kaudu. Eesti Kultuurkapitali tegevuse aluseks on Eesti Kultuurkapitali seadus[4], mis võeti vastu 1. juunil 1994. aastal ja jõustus 1. juulil 1994.

Kultuurkapital enne Teist maailmasõda[muuda | muuda lähteteksti]

Seadus Kultuurkapitali asutamise kohta võeti vastu Konstantin Pätsi esimese valitsuse poolt 8. juulil 1921, kuid I Riigikogu seda ei kinnitanud. Kultuurkapitali asutamine õnnestus alles 1925. aastal.

Enne Teist maailmasõda olid järgmised sihtkapitalid:

1927. aastal töötati Põllutööministeeriumis välja seaduseelnõu, mille kohaselt oleks lisaks senistele sihtkapitalidele asutatud sihtkapital põllumajanduse kultuuri kui tähtsaima ja väärilisima kultuuriala toetamiseks[5].

11. jaanuaril 1935 nimetas Vabariigi Valitsus Eesti Kultuurkapitali sihtkapitali valitsuste esimeesteks 3 aastaks (RTL 1935, 6):

22. märtsil 1938 toimunud koosolekul, millest võtsid osa Õpetajate Koja nõukogu poolt valitud kuus esindajat ja Eesti Kultuurkapitali iga sihtkapitali valitsuse poolt valitud üks esindaja, valiti I Riiginõukogu hariduse ja kultuuri alalt valitavaks liikmeks Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse esimees Voldemar Päts.

Kultuurkapital pärast Eesti taasiseseisvumist[muuda | muuda lähteteksti]

Praegu eksisteerivad järgmised sihtkapitalid:

Alates 1995. aastast annab Eesti Kultuurkapital välja aastapreemiaid. Need on Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad[6] ja sihtkapitalide aastapreemiad[7].

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamine ja renoveerimine. Eesti Kultuurkapitali veebisait.
  2. [https://www.kulka.ee/ekspertgrupid Maakondlikud ekspertgrupid. Eesti Kultuurkapitali veebisait.
  3. Programmid. Eesti Kultuurkapitali veebisait.
  4. Eesti Kultuurkapitali seadus. Riigi Teataja.
  5. Kultuur-kapital põllumajanduse teenistusse. Rahvaleht, 3. veebruar 1927, nr. 14, lk. 1.
  6. Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad Eesti Kultuurkapital
  7. Sihtkapitalide aastapreemiad Eesti Kultuurkapital

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]