Karjane

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib üldmõistest; tähtkuju kohta vaata artiklit Karjane (tähtkuju)

Lambakari Argentinas Patagoonias

Karjane ehk karjus (ka karjalaps, karjapoiss või karjatüdruk) on karjamaal loomakarja valvaja;[1] see on ülesanne, mida usaldati ka lastele.

Eesti alal oli enne talude kruntimist 19. sajandi II poolel kogu küla kari ühisel karjamaal, mida valvas palgatud külakarjane[1].

Pärast talude kruntimist hakkas karjaseamet kaduma[1].

Nõukogude aja kollektiviseerimise oludes tekkis taas karjaseamet[1].

Karjapillid[muuda | muuda lähteteksti]

Karja ajamise ja valvamise töö jättis vahel aega ka kõrvaliste tegevustega tegelemiseks[2]. Nii valmistasid karjapoisid käepärast olevast materjalist lihtsaid pille nii ajaviitmiseks kui ka karja ajamise hõlbustamiseks.

Karjapoiss kultuuriloos[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti muinasjuttudest pärit fraasi "Karjapoiss on kuningas" on kasutatud eesti kultuuriloos väga paljude teoste pealkirjana.

Näiteks 2016. aasta oktoobris jõudis NUKU teatri lavastus "Karjapoiss on kuningas" 650. mängukorrani (lavastus esietendus 17. juunil 1981). See on eesti teatri ajaloos kõige kauem järjest mängitud lavastus. Rahvaluuleainelise lavastuse, kus kaks karjapoissi ajaviiteks muinasjutte vestavad, rahvalaule esitavad ja loodushääli jäljendavad, lavastas Nukuteatri kunagine peanäitejuht Rein Agur.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 70
  2. "Karjapoiss on kuningas". Laste Rõõm, 1928. Vaadatud 16.03.2018.
  3. Eesti teatri pikaealisim lavastus jõuab 650. mängukorrani. Pealinn.ee, 30.09.2016.