Eesti valitsus

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Eesti Vabariigi Valitsus)
Jump to navigation Jump to search
Eesti
Coat of arms of Estonia.svg

See artikkel on osa sarjast:
Eesti poliitika ja valitsemine

Stenbocki maja

Eesti valitsus (ametlikult Vabariigi Valitsus) on Eesti riigi täidesaatev võimuorgan. Vabariigi Valitsuse seaduse järgi tegutseb valitsus Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seaduste alusel. Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu vahetult või valitsusasutuste kaudu.

Vabariigi Valitsuse istungid toimuvad Stenbocki majas.

23. novembril 2016 astus ametisse Jüri Ratase valitsus.

Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada ametisse ministreid, kes ei juhi ministeeriumi ja kelle ülesanded määrab kindlaks peaminister oma korraldusega, mis tehakse teatavaks valitsuse istungil. Nende ministrite kulutused kaetakse Riigikantselei eelarves eraldi selleks ettenähtud vahenditest. Vabariigi Valitsuses ei ole üle 15 liikme.

Vabariigi Valitsuse nimetab ametisse president 3 päeva jooksul pärast seda, kui Riigikogult valitsuse moodustamiseks volituse saanud või Riigikogu poolt üles seatud peaministrikandidaat on esitanud talle valitsuse koosseisu.

Ministri nimetab ametisse president peaministrilt sellekohase ettepaneku saamisest 3 päeva jooksul. Valitsus või minister nimetatakse ametisse presidendi otsusega, mis avaldatakse Riigi Teatajas.

Valitsus või minister astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees: "Asudes täitma valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele."

Valitsuse ametisse astumisel annab suulise ametivande peaminister. Seejärel kirjutavad vande tekstile alla kõik ametisse astuva valitsuse liikmed. Minister, kes astub ametisse pärast valitsuse ametisse astumist, annab suulise ametivande ja kirjutab vandetekstile alla peaministri juuresolekul.

Valitsus otsustab tema pädevusse kuuluvaid küsimusi istungil. Istungit juhatab peaminister. Istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Vabariigi Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks Vabariigi Valitsuse määrusi ja Vabariigi Valitsuse korraldusi.

Valitsus võib oma korraldusega moodustada valitsuskomisjoni, määrates valitsuskomisjoni ülesanded, liikmed ja komisjoni teenindava valitsusasutuse.

Valitsus esitab Eesti kandidaadid Euroopa Komisjoni liikme, Euroopa Liidu majandus- ja sotsiaalkomitee liikme, Euroopa Liidu regioonide komitee liikme, Euroopa Kohtu kohtuniku, Euroopa Kohtu esimese astme kohtu kohtuniku, kohtujuristide ning Euroopa Kontrollikoja liikme ametikohtadele.

Valitsus läheb laiali juhul, kui:

  1. Tuleb kokku riigikogu uus koosseis
  2. Peaministri surma puhul
  3. Kui läheb läbi umbusaldus peaministrile või kogu valitsusele
  4. Valitsus astub ise tagasi

Valitsuse liikmele esitatavad nõuded ja tegevuspiirangud[muuda | muuda lähteteksti]

Nõuded[muuda | muuda lähteteksti]

Valitsuse liige peab vastama teatud nõutele. Isik peab olema:

  1. täielikult teovõimeline;
  2. Eesti Vabariigi kodanik;
  3. valdama eesti keelt C1 tasemel[1];
  4. ei tohi olla karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest[2].

Tegevuspiirangud[muuda | muuda lähteteksti]

Tegevuspiirangutega piiratakse suuremas või vähemas ulatuses valitsuse liikmete õigust teostada järelevalvet teatud valdkonnas, osaleda ettevõtluses (mõnel pool ka passiivse osaniku või aktsionärina) ja tegutseda teisel töökohal. Tegevuspiirangud ei pruugi piirduda nende isikute ametis oleku perioodiga, vaid võivad jääda kehtima ka määratud ajaks pärast isiku ametist lahkumist[3]. KOKS näeb valitsuse liikmetele ette mitmeid tegevuspiirangud.

Valitsuse liige ei tohi võtta osa valitsuse sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastase seaduse kohaselt[4].

Volikogu liige, kes on valitud samas vallas või linnas vallavanemaks või linnapeaks või on kinnitatud valla- või linnavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse valitsuse palgaliseks liikmeks, ei tohi alates valituks osutumise, liikmeks kinnitamise või ametisse nimetamise hetkest osaleda sellise volikogu üksikakti arutamisel ega otsustamisel, millega määratakse talle töötasu või hüvitis[5].

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded § 9 p 1. Vastu võetud 20.06.2011, RT I, 14.02.2018, 10.
  2. KOKS § 482 lg 1, 2
  3. Korruptsioonivastase seaduse eelnõu seletuskiri. Lk 2. Võrgus: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/369e4999-cf7d-488b-8155-f688cd9d23ee
  4. KOKS § 49 lg 12
  5. KOKS § 17 lg 62

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]