Tõrva linnamägi

Allikas: Vikipeedia
Tõrva linnamägi
Asukoht Tõrva, Valgamaa
Koordinaadid 57° 59′ 28″ N, 25° 55′ 19″ E
Tüüp muinaslinnus
Ajalugu
Rajatud umbes 6.–7. sajandil pKr

Tõrva linnamägi ehk Tõrva Tantsumägi (rahvasuus ka Lipumägi või Lipukas) on muistne linnusepaik, mis asub Lõuna-Eestis Valga maakonnas Tõrva linna lõunaservas. Linnamäge koos lähema ümbrusega tuntakse ka Tantsumäena.

Tõrva linnamägi arvatakse olevat 12.13. sajandi Lõuna-Sakalamaa Alistekunde kihelkonna üks tähtsamaid sõjalisi keskusi. Eesti linnuste hulgas paistab Tõrva linnamägi silma nii suuruse kui ka ehituse keerukusega ning teda on võrreldud Äntu linnuse, Neeruti Sadulamäe ja Iru linnamäega.

Nüüdseks on linnamägi enamjaolt kaetud metsaga. Linnamäe kirdepoolses osas asub Tantsumäe laululava. Ala on kaetud tihedalt paiknevate jalgradadega.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Tõrva linnamäe puhul on tegemist Kalevipoja sängi tüüpi linnusega, mille kaitsesüsteem on lõplikult välja kujunenud mitme sajandi jooksul. Linnus paikneb umbes 16 m kõrgusel loode-kagusuunalisel mäel ning on juba looduslikult hästi kindlustatud. Muinaslinnus moodustub linnusest ja sellega loode- ja kagupoolses eeslinnusest, eriti kagupoolne, kus Eerik Laid tuvastas 1930. aastatel läbi viidud inspektsiooni ajal kagupoolsel küljel inimtekkelist vallikraavi ning kahte rööbiti kulgevat kõrget valli. Linnuseala on loode-kagu suunas ovaalse kujuga, õuepindalaga 1100 m², mille pikkus on u 50 m ning laius keskel 21 m. Eeslinnus on nelinurkse kujuga, õuepindalaga ligi 1000 m².

Vallid[muuda | muuda lähteteksti]

Eeslinnus on loodes mäejalamist eraldatud madala valliga. Kuid selline eraldus on arvatavasti tehtud hilisrauaajal ning vaatluse järgi otsustades ei omanud see väga suurt praktilist kaitseotstarvet. Tugevamad kaitseehitised paistavad silma eelkõige pealinnuse osas. Linnuse ja eeslinnuse vahele jäävad sügav kraav ning kõrge, umbes 6 m kõrgune vall. Linnuse loodenõlv on erosiooni tõttu kahjustada saanud ja varisenud.[1]

Linnuse kirde- ja edelakülgedel asuvad madalad vallid, mis sujuvalt järskudeks nõlvadeks liituvad. Linnuse kagupoolses otsas laiub võimas otsavall, millele järgneb järsk nõlv ning kaks kaarvallikraavi, mis ulatuvad linnuse kirdepoolse jalamini. Kaitsesüsteem on arvatavasti välja kujunenud hilisrauaajal.[2]

Tõrva linnusel asuvad värava kohad mõlema otsa valli juures.[3]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

19. sajandi keskel asus praeguse linnamäe paigas Patküla mõisa park sildade, treppide, teede ja tantsuplatsidega, kuid seoses Patküla mõisa omaniku vahetusega (uus omanik Alexander Oskar von Stryk), kes ise oma uude mõisa elama ei jäänud, jäi park hooletusse ja kasvas metsa.

Loode-kagusuunalise Tõrva linnamäe avastas 1930. aastal kohalik koduloouurija ja Tõrva Gümnaasiumi õpetaja Ernst Karolin.

1965.–1967. aastal tehtud arheoloogiliste väljakaevamiste käigus, mida juhatas akadeemik Harri Moora, selgus, et eeslinnuses oli esialgu (6.–7. sajandil) olnud avaasula. Pealinnuses on elatud I aastatuhande teisel poolel ja II aastatuhande alguses. Kuna leide on vähe, arvatakse, et linnus oli kasutusel pigem sõjaolukordades kui pideva asulakohana.

1970. aastatel ehitati Tõrva linnamäele vabaõhulava, kus nüüd korraldatakse laulu- ja tantsupidusid ning iga-aastast jaanituld.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tõnisson, E. 2008. lk 280
  2. Tõnisson, E. 2008. lk 73
  3. Tõnisson, E. 2008. lk 96–97

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]