Kannel
| See artikkel räägib muusikainstrumendist; muude tähenduste kohta vaata artiklit Kannel (täpsustus) |

Kannel on näppekeelpillide hulka kuuluv muusikainstrument. Kannel on olnud eestlaste sajandeid vana rahvapill ning sellesarnaseid pille on ka paljudel teistel Põhja- ja Ida-Euroopa rahvastel.
Kandleid on kolme põhitüüpi: vanem kannel, uuem kannel ehk viisikannel ja duurkannel. Kandle põhiosad on kõlakast ja sellele tõmmatud pillikeeled.
Vanematel kanneldel oli ainult viis või kuus keelt. Sellesse liiki kuuluvad ka väikekanneldeks ja niinimetatud setu labaga kanneldeks kutsutud pillid. Uuematel kanneldel võib keelte arv ulatuda kuni poolesajani. Kandlekeeled tõmmatakse helisema sõrmede või plektroniga.
Esimene kirjalik teade Eesti kandle kohta pärineb 1579. aastast, kuid kandle vanuseks arvatakse olevat isegi paar tuhat aastat.
Veljo Tormise ärgitusel on Tallinna Klaverivabrik tootnud kuuekeelseid väikekandleid. Tallinna Klaverivabrik on tootnud ka kromaatilisi kandleid ja rahvakandleid, kuid lõpetas tootmise 1990. aastate alguses.
Kannel rahvamütoloogias
[muuda | muuda lähteteksti]Friedrich Reinhold Kreutzwald nimetas kannelt eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" algusvärssides: "Laena mulle kannelt, Vanemuine!" Teine 19. sajandi rahvusliku ärkamisaja suurkuju Carl Robert Jakobson kasutas kannelt oma koolilugemike ja noodikogude kujunduses.
Tallinna Nõmme linnaosa Kivimäe asumis on Kandle tänav, mis sai selle nime 1927. aastal samas kandis asuva endise Kreutzwaldi tänava (praeguse Lauliku tänava) mõjul (lauluisa ja tema kannel).[1]
Kandle liike
[muuda | muuda lähteteksti]Vanem kannel
[muuda | muuda lähteteksti]- Väikekannel – viiekeelne Karjalas ja Soomes, kuue- või seitsmekeelne Baltimaades ja Loode-Venemaal
- Setu kannel
- 38-keelne kannel[2]
Uuem kannel
[muuda | muuda lähteteksti]- Simmel ehk simbel – 20–30 diatoonilise keelega kannel ehk viisikannel
- Saate- ehk akordkannel (ka duurkannel) – koorideks koondatud saatekeeltega kannel
- Rahvakannel ehk kodukannel – viisikeeltega ja akordkeeltega (akordidega, duuridega) kannel
- Kromaatiline kannel ehk kontsertkannel (46–50 keelega)
- Päkarauakannel (levinud Kagu-Eestis, nimetus tuleneb mängu ajal pöidla ümber keeratavast metallrõngast)
Galerii
[muuda | muuda lähteteksti]- Väikekannel
- Väinämöinen kinnitab keeled kantelele (Johan Blackstadius, 1851)
- Carl Robert Jakobsoni noodikogu "Wanemuine kandle healed" (1869)
- Väinämöinen mängib haugi lõuast kandlel (skulptuur "Kalevala" ainetel, Helsingi Vanha Ylioppilastalo, Robert Stigell, 1888)
- Guslimängijad (Viktor Vasnetsov, 1899)
- Kandlemäng (foto Pavel Hrdlička, Wikipedia, 2015)
- Leedu kanklės
- Soome 38 keelega kontsert-kantele
Teiste rahvaste kandled
[muuda | muuda lähteteksti]- karjalased: kantele, kandeleh
- liivlased: kāndla
- soomlased: kantele
- vadjalased: kannõl, gusli, guusla
- vepslased: kandel, stribunik
- latgalid: kūkles
- lätlased: kokles
- leedulased: kanklės
- poolakad: gęśle
- ukrainlased: husli
- valgevenelased: husli
- venelased: gusli
- tatarlased: guslja, göslja, keslja
- tšuvašid: kesle, kjosle, kysle
- marid: kärš ja kysle
- udmurdid: kreź
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Eesti rahvalaul
- Hiiu kannel ehk hiiurootsi kannel
- Keelpillid
- Tsitter
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kannel |
| Tsitaadid Vikitsitaatides: Kannel |
- ↑ Robert Nerman, Leho Lõhmus. Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn, 2013, lk 271
- ↑ 38 keelega kannel.