Kannel

See artikkel räägib muusikainstrumendist; muude tähenduste kohta vaata artiklit Kannel (täpsustus)

Kannel on näppekeelpillide hulka kuuluv muusikainstrument. Kannel on olnud eestlaste sajandeid vana rahvapill ning sellesarnaseid pille on ka paljudel teistel Põhja- ja Ida-Euroopa rahvastel.

Kandleid on kolme põhitüüpi: vanem kannel, uuem kannel ehk viisikannel ja duurkannel. Kandle põhiosad on kõlakast ja sellele tõmmatud pillikeeled.

Vanematel kanneldel oli ainult viis või kuus keelt. Sellesse liiki kuuluvad ka väikekanneldeks ja niinimetatud setu labaga kanneldeks kutsutud pillid. Uuematel kanneldel võib keelte arv ulatuda kuni poolesajani. Kandlekeeled tõmmatakse helisema sõrmede või plektroniga.

Esimene kirjalik teade Eesti kandle kohta pärineb 1579. aastast, kuid kandle vanuseks arvatakse olevat isegi paar tuhat aastat.

Veljo Tormise ärgitusel on Tallinna Klaverivabrik tootnud kuuekeelseid väikekandleid. Tallinna Klaverivabrik on tootnud ka kromaatilisi kandleid ja rahvakandleid, kuid lõpetas tootmise 1990. aastate alguses.

Kannel rahvamütoloogias

Friedrich Reinhold Kreutzwald nimetas kannelt eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" algusvärssides: "Laena mulle kannelt, Vanemuine!" Teine 19. sajandi rahvusliku ärkamisaja suurkuju Carl Robert Jakobson kasutas kannelt oma koolilugemike ja noodikogude kujunduses.

Tallinna Nõmme linnaosa Kivimäe asumis on Kandle tänav, mis sai selle nime 1927. aastal samas kandis asuva endise Kreutzwaldi tänava (praeguse Lauliku tänava) mõjul (lauluisa ja tema kannel).^[1]

Kandle liike

Vanem kannel

Väikekannel – viiekeelne Karjalas ja Soomes, kuue- või seitsmekeelne Baltimaades ja Loode-Venemaal
Setu kannel
38-keelne kannel^[2]

Uuem kannel

Simmel ehk simbel – 20–30 diatoonilise keelega kannel ehk viisikannel
Saate- ehk akordkannel (ka duurkannel) – koorideks koondatud saatekeeltega kannel
Rahvakannel ehk kodukannel – viisikeeltega ja akordkeeltega (akordidega, duuridega) kannel
Kromaatiline kannel ehk kontsertkannel (46–50 keelega)
Päkarauakannel (levinud Kagu-Eestis, nimetus tuleneb mängu ajal pöidla ümber keeratavast metallrõngast)

Galerii

Väikekannel
Väinämöinen kinnitab keeled kantelele (Johan Blackstadius, 1851)
Carl Robert Jakobsoni noodikogu "Wanemuine kandle healed" (1869)
Väinämöinen mängib haugi lõuast kandlel (skulptuur "Kalevala" ainetel, Helsingi Vanha Ylioppilastalo, Robert Stigell, 1888)
Guslimängijad (Viktor Vasnetsov, 1899)
Setu kannel Soome rahvusmuuseumi kogus (ostetud Petserist, 1919)
Kandlemäng (foto Pavel Hrdlička, Wikipedia, 2015)
Leedu kanklės
Soome 38 keelega kontsert-kantele