Kannel

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib muusikainstrumendist; muude tähenduste kohta vaata artiklit Kannel (täpsustus)

Väikekannel
Tallinna Klaverivabrik, 1988.
38 keelega kannel
2015 WM CEE Meeting - Friday 538.jpg

Kannel on näppekeelpillide hulka kuuluv muusikainstrument.

Kannel on eestlaste muistne pill ning seda tunnevad ka paljud lähemad ja kaugemad rahvad.

Kandleid on 3 põhitüüpi: vanem kannel, uuem kannel ehk viisikannel, duurkannel.

Kandle põhiosadeks on kõlakast ja sellele tõmmatud keeled.

Vanematel kanneldel oli ainult 5 või 6 keelt. Sellesse liiki kuuluvad ka väikekanneldeks ja setu labaga kanneldeks kutsutud pillid. Uuematel kanneldel võib keelte arv ulatuda kuni poolesajani.

Kandlekeeled tõmmatakse helisema sõrmedega või plektroniga.

Kannel on levinud ka soomlaste, karjalaste, maride, udmurtide, lätlaste, leedulaste ja venelaste hulgas.

Esimene kirjalik teade Eesti kandle kohta pärineb 1579. aastast, kuid kandle vanuseks arvatakse olevat isegi paar tuhat aastat.

Veljo Tormise ärgitusel on Tallinna Klaverivabrik tootnud kuuekeelseid väikekandleid. Tallinna Klaverivabrik on tootnud ka kromaatilisi kandleid ja rahvakandleid, kuid lõpetas tootmise 1990ndate alguses.

Kandle liike[muuda | muuda lähteteksti]

Leedu kannel

Vanem kannel[muuda | muuda lähteteksti]

Uuem kannel[muuda | muuda lähteteksti]

  • Simmel ehk simbel on 20–30 diatoonilise keelega kannel ehk viisikannel.
  • Saate- ehk akordkannel (ka duurkannel) on koorideks koondatud saatekeeltega kannel.
  • Rahvakannel ehk kodukannel on viisikeeltega ja akordkeeltega (akordidega, duuridega) kannel.
  • Kromaatiline kannel ehk kontsertkannel on 46-50 keelega.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]