Tõrva Gümnaasium

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Tõrva Gümnaasium
Torva gymnasium.jpg
Tõrva gümnaasiumi siseõu
Asutatud 1917. aastal
Kooli tüüp põhikool ja gümnaasium
Direktor Ivar Hanvere
Õpilasi Üle 400
Klassikomplekte 23
Õpetajaid 48
Linn Tõrva
Maakond Valga maakond
Vald Tõrva vald
Aadress Puiestee 1, 68606
Koordinaadid 58° 0′ 27″ N, 25° 55′ 40″ E
Koduleht http://www.torva.edu.ee/index.php
Torva gym logo.jpg

Tõrva Gümnaasium on üldhariduskool Lõuna-Eestis Valga maakonnas Tõrva vallas Tõrva linnas.

Kooli aadress on Puiestee 1, Tõrva.

Tõrva Gümnaasiumi ruumides tegutseb Tõrva Muusikakool, lisaks mitmed huvialaringid ja ka AO eksamikeskus. Koolis on huvilistel võimalik õppida prantsuse keelt, tegeleda rahvatantsu ja käsitööga. Tõrva Gümnaasiumis õpib üle 400 õpilase ja töötab ligi 50 õpetajat. Alates 1989. aastast on Tõrva Gümnaasiumi direktor Ivar Hanvere.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

20. sajandi alguses hakkas Tõrva asula rahvaarv kiires tempos kasvama ning sellest sai ümbritseva piirkonna tähtsaim keskus. Kuigi Tõrvas oli sel ajal juba kaks kooli (nn Lintsi kool ja Kirikukool), tekkis linnal vajadus keskõppeasutuse järgi. 1914. aastal asutati Tõrva Kõrgema Neljaklassilise Algkooli Avamise ja Toetamise Selts, mis asutas 17. oktoobril 1917 omal jõul erakooli. Koolile otsiti kuu aja jooksul juhataja ja õpetajad ajalehtede kaudu ning 15. novembril 1917 avati kool pidulikult.

Algul sarnanes kooli õppekava keskkooli algastme omaga, kuid kool kasvas peagi üle keskkooliks. 1920. aastal sai kooli juhatajaks Madis Reisenbuk, kes leidis Tõrva Gümnaasiumi uuele koolihoonele looduslikult sobiva paiga Õhne jõe ja Tõrva Vanamõisa järve vahelisel alal (praegune asukoht). Koolihoonet hakati ehitama 16. juulil 1922. Samal aastal sai kool avaliku kooli õigused ja nimetati ametlikult Tõrva Reaalgümnaasiumiks. Uus seitsme klassiruumiga koolihoone valmis 1924. aastal. 1924/25. õppeaastaks loodi koolis nii reaal- kui ka humanitaarharu ning kool nimetati ümber Tõrva Gümnaasiumiks. Teistel andmetel kandis 1923–1936 kool nime Tõrva Ühisgümnaasium[1].

Aastatel 19371938 toimus koolimaja ulatuslik ümberehitus. Ehitati välja kolmas korrus, trepikojad, võimla ja abiruumid.

Kui Nõukogude võimule eelneval ajal võeti õpilasi kooli vastu katsetega, siis 1940. aastal kaotas Nõukogude okupatsioon haruõppe, gümnaasium nimetati ümber Tõrva Keskkooliks, kehtestati kohustuslikus korras vene keele õpe ja kõik taotlejad võeti valimatult kooli vastu. 1943. aastal muudeti koolimaja ajutiselt saksa sõjaväehaiglaks.

1. septembril 1952 liideti kooliga Tõrva linna 6-klassiline algkool, mis tekitas koolihoonetes terava ruumipuuduse, mida süvendas koolide üleminek ainekabinetsüsteemile.

Tõrva gümnaasiumi direktorite ametiajad
# Direktor Ametiaja algus Ametiaja lõpp
1. August Raud 1917 1918
2. Alfons Schilling 1918 1919
3. Elmar Kikkas Ajutiselt
4. Ernst Jaakson Ajutiselt
5. Karl Maasik Ajutiselt
6. Madis Reisenbuk 1920 1932
7. Martin Kand 1932 1940
8. Aleksander Rikken 1940 1945
9. Arnold Tomberg 1946 1952
10. Erich Märtson 1952 1953
11. Arnold Tomberg 1953 1964
12. August Lihten 1964 1970
13. Adu Sepp 1970 1989
14. Ivar Hanvere 1989 ...

Koolimaja juurdeehitust alustati 20. märtsil 1975. Juurdeehitis valmis 1979. aastal ja andis koolile juurde 19 õpperuumi ja söökla ning valmis uus katlamaja ja alajaam. Aastal 1985 alustas Tõrva Keskkooli ruumide baasil tööd Tõrva Lastemuusikakool.

Aastal 1991 valmis koolile asfaltkummikattega staadion. Samal aastal läks käiku kooli esimene arvutiklass ning avati haruõpe. Aastal 1995 ennistati koolile Tõrva Gümnaasiumi nimi. 1999. aastal võttis Tõrva Linnavolikogu vastu otsuse ühendada Patküla Põhikool Tõrva Gümnaasiumiga, kuid koolihoones valitseva ruumipuuduse tõttu otsustati ühinemine juurdeehitise valmimiseni edasi lükata

Juurdeehitise projekt valmis 2000. aastal plaaniga 2–4 aasta jooksul juurdeehitus lõpetada, kuid 2003. aastal otsustati rahaliste raskuste tõttu koolide ühendamine läbi viia olemasolevate ruumide baasil. 1. septembril 2004 valmis juurdeehituse esimene järk. Kool sai juurde raamatukogu, 63-kohase auditooriumi, arvutiklassi, õpilasomavalitsuse ruumi, kohviku ja 10 ainekabinetti. Lisaks tööruumid sotsiaalpedagoogile, logopeedile ja õpetajatele. Juurdeehituse teine järk, mida põhiliselt rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist, lõpetati ehituslikult 2005. aasta kevadel ja avati pidulikult 1. septembril 2005. Juurdeehitise selles osas paiknevad poiste ja tütarlaste tööõpetuse ruumid, spordisaal, jõusaal, lauamängude saal, aeroobikasaal, spordisaalide riietusruumid ja abiruumid.

Asukoht[muuda | muuda lähteteksti]

Tõrva Gümnaasiumi tegutseb alates 1922. aastast Tõrva linna kirdeservas Õhne jõe kaldal asuvas koolihoones. Koolimaja ümbritseb suur park ja läheduses paikneb Vanamõisa järv. Tõrva Gümnaasiumi pargis asub Tõrva Vabadussõja mälestussammas, mis kujutab endast elusuuruses pronkskuju mõõka hoidvast sõdurist. Monumenti kutsutakse rahva seas "Jukuks".

Kooli töötajad[muuda | muuda lähteteksti]

Tõrva gümnaasiumis töötab õpetajana 48 inimest. Lisaks töötab koolis õppealajuhataja, sotsiaalpedagoog, kooliõde, kantselei sekretär, huvijuht, raamatukoguhoidja ja logopeed.

Õpilased[muuda | muuda lähteteksti]

Tõrva gümnaasiumis õpib üle 400 õpilase kokku 23 klassikomplektis. Koolis töötab ka õpilasesindus, mis tegeleb õpilaste esinduse ja ürituste korraldamisega.

Sport ja vaba aja veetmine[muuda | muuda lähteteksti]

Koolimaja lähistel Õhne jõe ääres paikneb 1991. aastal valminud täisuuruses staadion, jalgpalli-, tennise- ja korvpalliplats. Kooli ümbritsev park on tihedalt täis suusa- ja jooksuradu. Koolimajas asub spordisaal, jõusaal, aeroobikasaal ja lauamängude saal. Nii talvel kui ka suvel toimub kooli lähistel arvukalt suusa- ja kergejõustikuvõistlusi.

Koolis tegutsevad aktiivselt huviringid – mudilaskoor, koorilaul, rahvatants, näitering, loodussõprade ring, veebistuudio, sportmängud, käsitööring ja kunstiring. Samuti on kooli ruumides võimalik läbida arvutikursusi ja õppida prantsuse keelt.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]