Elektroonilise muusika mõisteid

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Siin on loetletud elektroonilise muusika mõisteid.


# A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S Š Z Ž T U V W Õ Ä Ö Ü X Y



  1. ˜ ehk tilde
  2. 1. järku FIR-filter
  3. 1. järku IIR-filter
  4. 1. järku madalpääsfilter
  5. 1. järku rekursiivne filter
  6. 1. järku Thirani filter
  7. 10-bitine
  8. 16 bitti
  9. 16-bitine bitisügavus
  10. 16-bitine signaal
  11. 16-bitine
  12. 192 kHz
  13. 1-bitine formaat
  14. 1-bitine süsteem
  15. 2. järku rekursiivne filter
  16. 2. järku resonantsfilter
  17. 20 bitti
  18. 24 bitti
  19. 24224 Hz
  20. 24-bitine signaal
  21. 24-bitine
  22. 3. järku FIR-filter
  23. 32-bitine
  24. 4 bitti
  25. 4. järku filter
  26. 44100 Hz
  27. 8 bitti
  28. 8-bitine bitisügavus
  29. 96 kHz

A[muuda | muuda lähteteksti]

  1. abi (help)
  2. absoluutsüsteem
  3. absoluutväärtus
  4. AD-muundur
  5. AD teisendus
  6. AD
  7. ADAT
  8. ADC (analog-to-digital-converter)
  9. AddAn
  10. additsioonisüntees
  11. ADSR
  12. aeg
  13. aeglustamine
  14. aine
  15. aineosake
  16. aja funktsioon
  17. aja resolutsioon
  18. ajaaken
  19. ajadiskreet
  20. ajaesitus (time domain)
  21. ajagraanul
  22. ajaline mähisjoon (envelope)
  23. ajaline maskeerimine
  24. ajas muutuv filtrikurv
  25. ajas muutuv kompressioon Signaali amplituudi vähendamine toimib eksponentsiaalse ajaakna järgi. Ajaaknal on kaks parameetrit: tõusuaeg ja languse aeg. Ajas muutuva kompressiooni võime realiseerida järgmise struktuuri abil, mis koosneb taseme detektorist (arvutab mähisjoont), automaatsest võimenduse reguleerimisest
  26. ajas muutuv sageduskarakteristik
  27. ajas muutuvus
  28. ajatasand
  29. ajavahemik
  30. aju
  31. aken (window)
  32. akende haakumine ehk haakumine (overlap)
  33. akende kattumine
  34. akende lõikumine
  35. akna samm (window step)
  36. akna suurus (window size)
  37. aknafunktsioon
  38. aknatüüp (analysis window type)
  39. aktsioon-reaktsioon-põhimõte
  40. akustika
  41. akustiline heli
  42. akustiline instrument
  43. akustiline keelpill
  44. akustiline klaver
  45. akustiline lainekuju
  46. akustiline mõõtmine
  47. akustiline mudel
  48. akustiline muusikainstrument
  49. alaldamine
  50. alarõhk
  51. alfabeetiline järjestus
  52. algheli
  53. algoritm
  54. algusaeg
  55. algväärtus
  56. alias-efekt
  57. alias-komponent
  58. all-all-pass filtri faasikarakteristik
  59. allikas-filter-meetod
  60. allikas-filter-mudel
  61. allikas-filter-tüüp Selle puudusi on, et kõrgemad helid ei ‘häälestu’. Heli värv ning sumbumisaeg sõltuvad diskreetimissagedusest. Probleemi põhjustab see, et mida kõrgem sagedus, seda lühem hilistusahel ja seda olulisemaks saab hilistusahela pikkuse ‘diskreetsest’ iseloomust tulenev sageduse viga. Sugugi kõiki põhisagedusi ei ole võimalik toota
  62. all-pass-filter Gardner pakkus välja, et all-pass-filtri hilistusahel asendatakse all-pass filtriga, All-pass omadus säilib, aga impulsskarakteristik on tihedam.
  63. all-pass-filtri amplituudikarakteristik
  64. all-pass-filtri ülekandefunktsioon
  65. allprogramm
  66. allrakendus
  67. ALT
  68. amodSag
  69. amplituud
  70. amplituudi mähisjoon ehk ADSR (attack, decay, sustain, release)
  71. amplituudi miinimum ehk amplituudi org
  72. amplituudijaotus
  73. amplituudikarakteristik
  74. amplituudikarakteristiku kõrgus
  75. amplituudikarakteristiku nõgusus
  76. amplituudikarakteristiku sügavus
  77. amplituudikarakteristiku tipp
  78. amplituudispekter
  79. amplituudispektri logaritmi Fourier’ pöördteisendus
  80. amplituudmodulatsion (amplitude modulation)
  81. analog-digitaal-teisendus
  82. analoog
  83. analoog-digitaalmuundur (analog-to-digital converter)
  84. analoogheli
  85. analoogne madalpääsfilter
  86. analoogne sagedusmodulatsioonisüntees ehk analoogne FM-süntees
  87. analoogne signaal
  88. analoogne võimendussüsteem
  89. analoogprintsiip
  90. analoogsignaal
  91. analoogsisend
  92. analoogsüntees
  93. analoogsüntesaator
  94. analoogtehnika
  95. analoogväljund
  96. analüüs
  97. analüüsimeetod
  98. analüüsiparameeter
  99. analüüs-resüntees on helisünteesi meetod, mille järgi analüüsitakse akustilist heli. Kättesaadud andmed aga sünteesitakse tagasi, mis teoreetiliselt annab tagasi seda sama akustilist heli. Kuid sellise meetodi mõte seisneb selles, et kättesaadud andmed manipuleerida ja selle kaudu tekitada uusi helisid. Analüüs – resünteesi saab teha nii reaalajas kui ka mittereaalajas, vastavalt arvutiprogrammide võimalustele.
  100. andmebaas
  101. andmekandja
  102. antenn
  103. antialiasfilter, anti-alias-filter (en:anti-alias filtering)
  104. argument
  105. arhiveerimine
  106. arv
  107. arvuline väärtus
  108. arvutamine
  109. arvuti
  110. arvutimäng
  111. arvutiprogramm
  112. aste
  113. astendaja
  114. astendamine
  115. astme alus
  116. astmelisus
  117. asukoht
  118. ataki sissefeid (attack fadein)
  119. atakk (attack)
  120. Audio Sculpt
  121. audio
  122. audioliides (audio-interface)
  123. audiomaterjali kodeerimine
  124. audiosignaal
  125. audiosignaali töötlemine
  126. audiosüsteemi amplituudikarakteristik
  127. auk
  128. autodither (dither-müra ‘tehakse’ signaalist endast)
  129. autokorrelatsioon
  130. autokorrelatsioonifunktsioon
  131. automaatne noteerimine ehk automaatne noodistamine

B[muuda | muuda lähteteksti]

  1. baasharmooniline
  2. Bark
  3. Bark-ühik
  4. basilaarmembraan
  5. beating–efekt
  6. Békésy meetod
  7. binäärkuju
  8. biquad~
  9. birdies
  10. bitt
  11. bittide arv
  12. bittide jada
  13. bkandeSag
  14. Blackman
  15. BLEP-meetod (Band Limited stEP function)
  16. BuildInSound
  17. bäng (bang')

C[muuda | muuda lähteteksti]

  1. CD
  2. CHANT
  3. Chebyshev
  4. cher on laulus "Believe" kasutatud efekt
  5. Chladni figuurid
  6. Chowningi FM-süntees ehk Chowningi sagedusmodulatsioonisüntees
  7. Clavia
  8. CORDIS ANIMA
  9. Corti organ
  10. cos

D[muuda | muuda lähteteksti]

  1. DA
  2. DAC (Digital-to-Analog-Converter)
  3. Dattarro algoritm
  4. dB
  5. detail
  6. detekteerimine
  7. deterministlik signaalikomponent
  8. detsibell
  9. detsibellskaala
  10. detsimeerimine
  11. DFT põhivalem ehk DFT valem
  12. DFT ehk diskreetne Fourier’ teisendus. Nii aja kui sageduse esitus on diskreetsed. DFT abil leiame N ajadiskreedi põhjal N ‘sagedusdiskreeti’. Diskreetse lõpliku kestvusega signaalilõigu Fourier’ teisendus (= sagedusesitus) on üldjuhul pidev. DFT ‘diskreedib’ seda pidevat sagedusesitust. ‘Sagedusdiskreedid’ on üldjuhul kompleksarvud. Nende absoluutväärtus annab amplituudispektri ja faas annab faasispektri
  13. dialoogiaken
  14. diapasoon
  15. diatoonika
  16. diatooniline aste
  17. diferentsvõrrand
  18. Digi001
  19. digitaal-analoogmuundur ehk DA-muundur (digital-to-analog converter)
  20. digitaal-analoog-teisendus
  21. digitaalheli kvaliteet
  22. digitaalheli
  23. digitaalne audio
  24. digitaalne audiotöötlus (DSP)
  25. digitaalne efekt
  26. digitaalne filter
  27. digitaalne heli
  28. digitaalne heliefekt
  29. digitaalne helisignaali analüüs
  30. digitaalne helisignaali efekt
  31. digitaalne helisüntees (digital synthesis)
  32. digitaalne helitehnika
  33. digitaalne kaja ehk digitaalne reverberatsioon
  34. digitaalne lainejuht
  35. digitaalne lainejuhtsüntees
  36. digitaalne ostsillaator
  37. digitaalne realiseerimine
  38. digitaalne resonantsfilter
  39. digitaalne reverberatsioon
  40. digitaalne signaal
  41. digitaalne süntesaator
  42. digitaalne süsteem
  43. digitaalne töötlus
  44. digitaalprintsiip
  45. digitaalse filtri amplituudikarakteristik
  46. digitaalse filtri diferentsvõrrand
  47. digitaalse filtri faasikarakteristik
  48. digitaalse filtri impulsskarakteristik
  49. digitaalse filtri sageduskarakteristik
  50. digitaalse filtri ülekandefunktsioon
  51. digitaalse helisignaali analüüs
  52. digitaalse ostsillaatori algoritm
  53. digitaalsisend
  54. digitaalsus
  55. digitaalväljund
  56. digiteerimine ehk digitaliseerimine
  57. dimensioon
  58. Diphone Studio
  59. disain
  60. diskreedi väärtus
  61. diskreedikeskmine
  62. diskreet
  63. diskreetimine
  64. diskreetimisperiood
  65. diskreetimissagedus
  66. diskreetimissageduse kasvatamine
  67. diskreetimissageduse vähendamine
  68. diskreetimissageduste vahelised teisendused
  69. diskreetne esitus
  70. diskreetne Fourier’ teisendus
  71. diskreetne signaal
  72. diskreetsus
  73. dither
  74. dither-helisalvestusaparatuur
  75. ditheri võimsus
  76. dithermüra
  77. dithermüra amplituud
  78. dithermüra implementeerimine
  79. dithermüra lisamine
  80. dithersignaal
  81. Doepfer A-100
  82. doppleri efekt
  83. DPW-meetod (DPW, Differentiated Parabolic Wave) Genereeritud saehambakujuline signaal võetakse teise astmesse. Sealjuures alias-komponentide osakaal väheneb. Seejärel diferentseeritakse ehk arvutatakse kõrvutiolevate diskreetide vahe.
  84. DSP
  85. dubleerimine (doubling)
  86. dünaamika
  87. dünaamiline filter
  88. dünaamiline skaala

E[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ebaharmoonilisus ehk mitteharmoonilisus
  2. ebalineaarne lähtesignaali ühendumismudel
  3. ebalineaarse helisünteesi meetod modulatsioon, signaalis tekivad uued sageduskomponendid
  4. ebalineaarsus
  5. ebastabiilne filter
  6. edastamine
  7. edastamiskiirus
  8. eeldus
  9. eelmaskeerimine (premasking)
  10. eeltöötlus
  11. efekt
  12. ekraan
  13. ekspander on dünaamilise skaala laiendaja. Kasutatakse näiteks pillihelide sumbuvuse kiirendamiseks. Erijuht on värav, geit (gate), mis nullib signaali teatud tasemest allpool.
  14. eksperimenteerimine
  15. eksponentsiaalsus
  16. ekvalaiser ehk ekvalisaator (equalizer)
  17. ekvalaiseri amplituudikarakteristik
  18. elektriline pingevõnge
  19. elektriline väli
  20. elektriline võnkumine
  21. elektriline vooluvõnge
  22. elektroakustika
  23. elektromagnetiline laine
  24. elektrooniline heli
  25. elektrooniline heliallikas
  26. elektrooniline helitöötlus
  27. elementaarne perioodiline signaal
  28. elementaarsignaal
  29. EMS Rehberg Synthi AKS-80
  30. EMTA elektronmuusika stuudio
  31. energia
  32. ennustamine
  33. eraldamine
  34. ergutuv piirkond
  35. esimest järku FIR-filter ehk 1. järku FIR-filter
  36. esimest järku mürakujundaja
  37. esitusefekt
  38. esitusviis

F[muuda | muuda lähteteksti]

  1. faas
  2. faasihilistus
  3. faasija ehk faaser (phaser). Faasija puhul on paralleelses ahelas mitu 1. või 2. järku all-pass filtrit. Filtrite faasinihet moduleeritakse madalasagedusliku generaatoriga (LFO: Low Frequency Oscillator). Amplituudikarakteristiku ‘koopad’ on nüüd sagedustel mil filtrite faasikarakteristik on −180 astme kordne.
  4. faasikarakteristik
  5. faasikoht
  6. faasimodulatsioon
  7. faasimoonutussüntees en:phase distortion synthesis, faasidistortsioonisüntees,
  8. faasinihe
  9. faasispekter
  10. faasispektri silumine
  11. fail
  12. faili asukoht
  13. faili nimi
  14. faksipilt
  15. feid (fade), en:Fade (audio engineering))
  16. ferromagnetiline meedium
  17. FFT akna pikkus
  18. FFT algoritm
  19. FFT parameetrid
  20. FFT
  21. FFT-analüüs ehk Fourier’ kiirteisendusanalüüs (Fast Fourier Tranform)
  22. fikseerimine
  23. filmi heli
  24. filter
  25. filtergraph~
  26. filtreerimine
  27. filtri diferentsvõrrand
  28. filtri disain ehk filtri ehitus
  29. filtri karakteristik
  30. filtri kordaja
  31. filtri null
  32. filtri nullkoht ehk filtri null
  33. filtri omadused
  34. filtri parameeter
  35. filtri poolus
  36. filtri realiseerimine
  37. filtri skeem
  38. filtri struktuur
  39. filtri ülekandefunktsioon
  40. filtri ülekandefunktsiooni nullkoht
  41. filtri ülekandefunktsiooni poolus
  42. filtri väljund
  43. filtrikurv
  44. filtrikurvi nurk ehk filtrikurvi kvaliteet (qualtity, Q) kui kitsalt filtreeritakse või kui kiiresti langeb/tõuseb filtrikurv
  45. filtrite faasinihe
  46. filtrite ühendamine
  47. FIR
  48. FIR-filter
  49. flanger (flange, ‘äär’). Heliefektidega seoses tähendab lintmagnetofoni ketta äärt. Põhineb ‘käsitsi’ tehtud efektil. Efekti võttis kasutusele Les Paul 1940-ndatel, sama helilõik kopeeritakse kahele lindile, mängitakse mõlema mängijaga samaaegselt, aeglustatakse teist mängijat, puudutades ketta serva. Flangerist on palju igapäevaseid näiteid: purskkaevu heli peegeldumine trepi astmetelt, lennuki ülelend linnas, kus on ohtralt heli peegeldavaid pindu. Flangeri põhimõte on otse kulgeva heli ja peegeldunud heli summerumine, kusjuures peegeldunud heli hilistus muutub (või on mitmeid eri hilistusega peegeldusi). Flangeri digitaalne realiseerimine. Digitaalselt on flangerefekti võimalik realiseerida. Antud struktuur kujutab endast ajas muutuvat kammfiltrit. Hilistust võib reguleerida madalasagedusliku sinusoidiga. Flangeri hilistusahel. Juhul, kui flangeri hilistusahelas on võimalikud ainul täisarvulised hilistused, võib tulemuseks olla tõmblukumüra (zipper noise). Selle vältimiseks on vaja hilistusahelas kasutada murdhilistusfiltrit. Murdhilistusfiltrina võib olla kas FIR-filter või all-pass filter. Lihtsamal kujul murdhilistusfiltrina võib kasutada 1. järku FIR filtrit. Flangeri probleem. Flanger on põhimõtteliselt pöördkammfilter. Kui flangeri hilistust moduleerida, kammfiltri ‘koopad’ sõidavad mööda sagedustelge. Kuna kammfiltri ‘koopad’ koopad on jaotunud tasaselt, võib tekkida olukord, kus
  50. flangeriefekt
  51. FM ehk sagedusmodulatsioon (Frequency Modulation)
  52. FM-süntees ehk sagedusmodulatsioonisüntees
  53. formaat 24/96k
  54. formaat
  55. Fourier' kiirteisendus ehk FFT (Fast Fourier’ Transform)
  56. Fourier teisendus
  57. Fourier’ kiirteisendusanalüüs ehk FFT-analüüs (Fast Fourier Tranform)
  58. Fourier’ kiirteisenduse suurus (FFT size)
  59. Fourier’ pöördteisendus
  60. Fourier' teisendus
  61. Fourier’ teoreem
  62. funktsioon (funktion)
  63. füüsikaline helitugevus
  64. füüsikaline mudel
  65. füüsikaline parameeter
  66. füüsikaline seisund
  67. füüsikaline suurus
  68. füüsikalis-akustline protsess
  69. füüsikalise heli signaalitöötlus (physical audio signal processing)
  70. füüsikalise modelleerimise süntees (physical modelling synthesis) on helisünteesi meetod, mille järgi üritatakse füüsikalis-akustlisi protsesse simuleerida. Kui meetodi siht on küll akustilist heli jälgida, saab siiski tekitada sünteetilisemad saundid absurdsete parameetrite abil. Kuna põhiprintsiip on akustiline, olgu siin näidatud kõigepealt akustilised mudelid. Neil on kaks või kolm erinevat osa: helitekitaja ehk ärritaja, näiteks näpp, haamer, õhuvool jne, võnkesüsteem nagu pillikeel, nahk või muu materjal ja lisaresonaatorid nagu kõlakast või häälestatud resonaatortorud jne.

G[muuda | muuda lähteteksti]

  1. gammalaine
  2. Gaussi funktsioon (gaussian)
  3. gein (gain) en:gain "värav"
  4. generaator
  5. generatiivne granulaarsüntees
  6. genereerimine
  7. glissando
  8. graafiline kontrollobjekt
  9. graafiline menüüriba
  10. graafiline objekt
  11. graanul (grain)
  12. graanuli helitugevus (grain volume)
  13. graanuli kestus (grain length) graanuli kestus millisekundites
  14. granulaaranalüüs
  15. granulaarsüntees ehk granulaarne helisüntees ehk raesüntees ehk kimpsüntees (granular synthesis) en:granular synthesis
  16. granulaarsünteesi kiirus (granular speed) kiirus, millega granulaarsüntees sõidab läbi algfaili

H[muuda | muuda lähteteksti]

  1. haakumine ehk akende haakumine (overlap)
  2. hääl (voice)
  3. häälestumine
  4. häälestumisprobleem
  5. häire
  6. hallaste
  7. hallastmeskaala
  8. Hamming
  9. Hanning
  10. harmooniline komponent
  11. harmooniline suhe
  12. harmooniline ehk harmoonik (harmonic) ehk osaheli (partial) ehk sageduskomponent
  13. harmooniliste kaalutud summa
  14. harmoonilisus tekib osahelide sageduste täisarvuliste suhete korral
  15. heebel (slider)
  16. heli absoluutne kestus
  17. heli digitaliseerimine
  18. heli elektrooniline genereerimine
  19. heli füüsikaline sagedus
  20. heli genereerimine
  21. heli heledus ehk heledus. Heli heledust lisatakse tõstes esile harmoonilisi
  22. heli intensiivsus ehk intensiivsus
  23. helikiirus
  24. heli kodeerimisformaadid
  25. heli omadused
  26. heli peegeldav pind
  27. heli peegeldumine
  28. heli pertseptsioon
  29. heli põhiomadused
  30. heli ruumilisus
  31. heli subjektiivne kestus
  32. heli sumbumine ehk sumbumine
  33. heli taasesitamine
  34. heli tajumine
  35. heli töötlemine
  36. heli töötleva süsteemi lineaarsus
  37. heli
  38. heliallikas
  39. heliallikate eraldamine (unmixing)
  40. helianalüüs
  41. heliefekt
  42. heliefekt (audio effect)
  43. helifail
  44. helifaili pikkus
  45. heligeneraator ehk ostsillaator
  46. helikestus
  47. helikomponent
  48. helikõrgus on subjektiivne ja ei lange tingimata kokku füüsikalise sagedusega (psühhoakustika!). Kõrval on kalduvus ‘luua’ helile põhisagedus (pitch) ka siis kui sellise sagedusega komponenti füüsikaliselt helis ei ole. Kui heli sisaldab harmoonilisi, põhisageduse võib leida kas spektri esimese harmoonilise järgi
  49. helikõrguse automaatne määratlemine
  50. helikõrguse muutus (pitch transpositsion)
  51. helikõrguse taju
  52. helikvaliteet
  53. helilaine katkestamine
  54. helilaine liikumiskiirus
  55. helilaine tüüp
  56. helilaine
  57. helilõik
  58. helindamine
  59. heliomadus
  60. helipult
  61. helirõhk
  62. helirada
  63. heliriba
  64. helirõhutase
  65. helisagedus ehk sagedus
  66. helisalvestis
  67. helisalvestus
  68. helisignaal
  69. helisignaali algoritm
  70. helisignaali analüüs
  71. helisignaali automaatne analüüs
  72. helisignaali deterministlik osa
  73. helisignaali kirjeldamine
  74. helisignaali klassifikatsioon
  75. helisignaali kodeerimine
  76. helisignaali lahutamine
  77. helisignaali modelleerimine sinusoididega
  78. helisignaali reaalosa (real part)
  79. helisignaali sagedusanalüüs
  80. helisignaali sinusoid-müra-transient mudel
  81. helisignaali spekter
  82. helisignaali stohhastiline osa
  83. helisignaali süntees
  84. helisignaali töötlemine
  85. helisignaali tunnused (features)
  86. helispekter ehk spekter
  87. helistuudio ehk stuudio
  88. helisüntees
  89. helisünteesi meetod
  90. helisünteesi meetodite liigitus ehk helisünteesi meetodite klassifikatsioon
  91. helitekitaja näiteks ärritaja sõrm, haamer, õhuvool
  92. helitöötlus
  93. helitootmismehanism
  94. helitugevus
  95. helitugevuse füüsikaline skaala
  96. helitugevuse pertseptsioon ehk helitugevuse taju
  97. helivärv ehk tämber
  98. herts
  99. hiir
  100. hiireklõps
  101. hilistatud signaal
  102. hilistus
  103. hilistusahel
  104. hilistuse moduleerimine
  105. homogeensus
  106. hõõre
  107. horisontaallahutus ehk horisontaalne lahutus (buffers per pixel)
  108. horisontaalsus
  109. horisontaaltelg
  110. html
  111. hübriidpill
  112. hüpe
  113. HUT Acoustics Group
  114. Hz

I[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ideaalne murdhilistusfilter põhineb samal põhimõttel kui analoogse signaali taastamine diskreetide põhjal – sinc-funktsiooni rakendamisel iga diskreedi kohale ja summeerimisel
  2. IIR-filter
  3. ikoon
  4. impedants
  5. impulss
  6. impulsskaja diskreedid saadakse juhuslike arvude generaatorilt. Kasutatakse madalpääsfiltreeritud müra, müra sumbub eksponentsiaalselt. Efektiivsem meetod reverberatsiooni tekitamiseks on IIR-filtrite kasutamine. Kasutatakse pikki hilistusahelaid. Reverberatsioonifiltrite disainimine on populaarne harrastus
  7. impulsskarakteristik
  8. impulsskarakteristiku laienemine ajas
  9. impulsslaine (impulse wave)
  10. informatsioon
  11. informatsiooni taastamine
  12. informatsiooni ülekanne
  13. informatsioonikandja
  14. informatsiooniklass
  15. inimese tajumisvõime
  16. inimkõrv
  17. inimkõrva tundlikkus, tundlikkus
  18. inspektor
  19. integraatori diferentsvõrrand
  20. integreerimine
  21. interaktiivsus
  22. interaktsioon
  23. interferents
  24. interpolatsioon
  25. intervall
  26. intervallisuhe
  27. IRCAM

J[muuda | muuda lähteteksti]

  1. jäädvustamine
  2. jada
  3. Jaffe-Smithi algoritm
  4. Jaffe-Smithi mudel
  5. järelkaja en:reverberation,
  6. järelmaskeerimine (post-masking)
  7. järeltöötlus
  8. järgmine (next)
  9. järjekord
  10. järk
  11. järsk ülekanderiba
  12. jätkuvaajaline elektriline signaal
  13. jit.
  14. jit.matrix
  15. jit.op
  16. Jitter
  17. jooksev ruutkeskmine
  18. juhe (patch chord)
  19. juhus, juhuslikkus (randomness)
  20. juhuse aste
  21. juhusefunktsioon (random)
  22. juhuslik arv
  23. juhuslik modulatsioon
  24. juhuslik müra
  25. juhuslik teljepositsioon
  26. juhuslike arvude diapasoon
  27. juhuslike arvude generaator
  28. juhuslikkuse aste
  29. juhuslikustamine ehk randomiseerimine

K[muuda | muuda lähteteksti]

  1. kaabel
  2. kaasajooksev filter – filtri piirdesagedus tõuseb ja laskub samaaegselt ostsillatorsagedusega, mille tulemuseks on helikõrgusest sõltumatud spektraalsed omadused
  3. kaasajooksva filtriga süntees
  4. kadu
  5. kadudega lainejuht võnkumine sumbub. Energia kaob kohtades, kus keel kinnitub pilli külge. Samuti mõjutab keele sisene ja õhu hõõrdumine
  6. kaduteta lainejuhtmudel
  7. kahe aste
  8. kahe poolusega filter
  9. kahekohaline arv
  10. kahekordne nimetaja
  11. kahemõõtmeline laine
  12. kahemõõtmeline ruum
  13. kahendsüsteem ehk duaalsüsteem
  14. kaja ehk reverberatsioon (echo)
  15. kajaalgoritm ehk reverberatsioonialgoritm
  16. kajav ruum
  17. kaks korda madalam heli (half pitch)
  18. kalamuster
  19. kammfilter eemaldab signaalist täielikult mõne signaalikomponendi koos kõigi harmoonilistega
  20. kammfiltri amplituudikarakteristik
  21. kammfiltri hilistusahel
  22. kammfiltri koobas
  23. kammfiltri struktuur
  24. kanal
  25. kandesagedus ehk moduleeritav sagedus (carrier frequency)
  26. kandesageduse eemaldamine
  27. kandesageduse nulltelg
  28. kandesignaal
  29. karakteristik
  30. Karplus-Strongi algoritm Karplus ja Strong leiutasid 1970-ndate lõpul helisünteesi meetodi, mille puhul lainetabeli asemel kasutatakse hilistusahelat. Hilistusahelas olevat signaalilõiku muudetakse jätkuvalt, mis annab helile loomulikuma kõla. Üks moodus muuta hilistusahelas olevat lõiku on arvutada jätkuvalt kahe kõrvuti oleva diskreedikeskmist. Heli sageduse määrab ära hilistusahela pikkus
  31. karvrakk
  32. kasvav ribalaius
  33. katse
  34. kattumine
  35. keel
  36. keele paksus
  37. keele pinge
  38. keelpilli mudel Keelpilli mudelis on lineaarne pillikeele mudel ja ealineaarne poogna ühendumismudel.
  39. kepster (cepstrum) Kepster on teatud mõttes spektri spekter ja ta toob esile spektris olevad regulaarselt korduvad tipud.
  40. keskmine masskeskmine
  41. keskmistamine
  42. kesksagedus
  43. kestus (time)
  44. kestvus
  45. kHz
  46. kihistus en:layering
  47. kiirus
  48. kile paksus
  49. kile pinge
  50. kile ehk mebraan omaduseks on mitteharmoonilisus, st. osahelide sagedused ei suhtu alati täistarvuliselt. See tingitab ka raskusi selliste pillide helikõrguse äratundmises. Kilede heliomadused sõltuvad kile materjalist (materjalikoefitsient), kile paksusest ja kile pingest. Ärritaja parameetrid võivad olla nuia materjal (pehme-kõva), nuia suurus, nuia kiirus ja nuia positsioon kile peal. Viimasest sõltub eriti kile osahelide koosseis, mis jaguneb kahes dimensioonis, tekkivad nn Chladni figuurid.
  51. kiloherts
  52. kindel helikõrgus
  53. kirjuti (printer)
  54. kitsas riba
  55. klahvi vabastamine
  56. klahvivahjutustegevus
  57. klahvivajutus (en:key pressure)
  58. Klapuri meetod Anssi Klapuri meetod põhineb 30-kanalilisel filtripangal, spektri ‘valgendamisel’ ja usaldusväärsuse arvutamisel
  59. klaver
  60. klaveri modelleerimine
  61. klippimine
  62. klõps (click)
  63. koaksiaalne
  64. kodeerimine
  65. kodeerimiskanal
  66. kodeerimisruum
  67. kognitiivne test
  68. kõla (sound)
  69. kõlar
  70. kolmemõõmeline transversaallaine
  71. kolmemõõtmeline diagramm
  72. kolmemõõtmeline ruum
  73. kolmnurklaine (triangle wave)
  74. kolmnurkne dither
  75. kolmnurkse jaotusega dither
  76. kolmnurkse jaotusega kõrgpääsdither
  77. kompleksarv
  78. komplekskonjugaatpaar sama reaalosa, kuid imaginaarosad on vastandarvud
  79. kompleksmuutuja tasand
  80. kompleksne sageduskarakteristik
  81. komplekssus
  82. komplekstasand
  83. komplekstasandi reaaltelg
  84. komplekstasandi ühikring
  85. komponent
  86. kompressor Kompressor on dünaamilise skaala kitsendaja. Kasutatakse raadiosalvestustes, popmuusikas. Erijuht piiraja (limiter), mis lõikab signaali ära teatud tasemest alates
  87. kondensaatoridiood
  88. kõne
  89. kõnesignaal
  90. kõnesüntees
  91. kõnesüntesaator
  92. konfiguratsioon
  93. konkreetne muusika (musique concrète)
  94. konstantne amplituudikarakteristik
  95. konstantne pinge
  96. konstantne tase
  97. konstantsus
  98. kontroll
  99. kontrollandmed
  100. kontroller (controller)
  101. kontrolleri väärtus (controller number)
  102. kontrollparameeter
  103. kontrollpinge
  104. kontuur
  105. konverteerimissuund
  106. konverter
  107. konvolutsioon Kõige autentsemalt saame ruumi reverberatsiooni simuleerida arvutades helisignaali ja ruumis salvestatud impulsskaja vahelise konvolutsiooni. Probleemiks on impulsskaja pikkus. Näiteks 2-sekundilise reverberatsiooni lisamiseks on vaja iga diskreedi kohta 2 * 88 200 = 176 400 korrutustehet (stereona). Iga sekundi materjali töötlemiseks on vaja 88 200 * 176 400 = 15 558 000 000 korrutustehet. Arvutuslikku mahtu on võimalik vähendada arvutades konvolutsiooni sageduse tasandil ruumi impulsskaja ja signaalilõigu Fourier’ teisenduste korrutisena. Ajatasandile tagasi pääseme Fourier’ pöördteisenduse abil. Eelisteks on impulsskaja Fourier’ teisendus arvutatakse vaid ühel korral, puuduseks on pikk hilistus. Hilistus on 2 * FFT lõigu pikkus. Kolmas variant: varased peegeldused realiseeritakse FIR-filtrina ja reverberatsioon FFT abil. Vähendab hilistust, arvutusmahukam kui tervikuna FFT abil realiseeritud versioon.
  108. konvolutsiooni sageduse tasand
  109. konvolveerimine
  110. koobas
  111. koordinaadid
  112. kooriefekt (chorus effect). Kooriefekti eesmärk on mitmekordistada heli. Kasutatakse mitut paralleelset hilistusahelat kusjuures hilistust võib moduleerida kas sinusoidaalselt või madalpääs-filtreeritud müraga
  113. kooriefekti edasiarendus. Laulja häälest võetakse põhisagedus, tämber (spekter) võetakse koori salvestusest. Kombineeritakse spektri modelleerimist kasutades
  114. koosinus
  115. koosinusfunktsioon
  116. kopeerimine
  117. kordaja
  118. kordne
  119. Korg
  120. kõrge heli
  121. kõrge järguga filter ehk kõrget järku filter
  122. kõrge bitisügavus
  123. kõrge sagedus
  124. kõrgeim sagedusarv
  125. kõrgpääsdither
  126. kõrgresolutsiooniline audio
  127. kõrgsagedus
  128. kõrgsagedusfilter (highpass filter)
  129. kõrgsageduslik müra
  130. korrektsioon
  131. korrelatsioon
  132. korrutamine
  133. korrutis
  134. korrutiste summa
  135. korrutusobjekt
  136. kõrv
  137. kõrva dünaamiline ala
  138. kõrva ebalineaarsus
  139. kõrva valulävi
  140. kõrvalriba (sideband)
  141. kõvaketas
  142. kõver
  143. kraad
  144. kriitiline riba ehk kriitiline sagedusriba (critical band)
  145. kriitilise riba laius
  146. kriitilise riba skaala
  147. kriitilise ribaga müra
  148. kuiv heli
  149. kujundamata müra tase
  150. kujundatud müra kõver
  151. kujutiskomponent
  152. kulgev laine
  153. kümme
  154. kümnendsüsteem ehk detsimaalsüsteem
  155. kustumine (release)
  156. kustuv väljafeid (release fadeout)
  157. kuulaja
  158. kuulamistest
  159. kuuldav heli
  160. kuuldav sagedusala
  161. kuuldavus
  162. kuuldelävi
  163. kuulmine
  164. kuulmekile
  165. kuulmisläve mõõtmine
  166. kuulmisläve nihe
  167. kuulmislävi (threshold in quiet)
  168. kuulmispiirkond
  169. kuulmistest
  170. kvaliteet
  171. kvantimine ehk kvantiseerimine en:quantization,
  172. kvantimiseerimisviga
  173. kvantiseerimata signaali spekter
  174. kvantiseerimismüra kujundamine (noise shaping)
  175. kvantiseerimismüra kuuldavus
  176. kvantiseerimismüra moduleerivus signaali järgi
  177. kvantiseerimismüra võimsusspekter
  178. kvantiseerimismüra
  179. kvantiseerimistase
  180. kvantiseerimisviga
  181. kvantiseeritud ditheriga spekter
  182. kvantiseeritud ilma ditherita spekter
  183. kvantiseeritud signaali spekter

L[muuda | muuda lähteteksti]

  1. läbikorrutamine
  2. Lagrange'i interpolatsioon
  3. lähendamine
  4. lähtesignaal
  5. lähtesignaali genereerimine digitaalselt
  6. lähtesuurus ehk referentsväärtus
  7. laia ribaga resonants
  8. laieneva ribaga valge müra
  9. laine
  10. laine mägi
  11. laine org
  12. laine silumine
  13. lainejuhil põhinev süntesaator
  14. lainejuhtsüntees Digitaalne lainejuht kujutab endast kahesuunalist hilistusahelat. Väljundsignaaliks on nende hilistusahelate signaalide summa samas punktis.
  15. lainekuju komplekssus
  16. lainekuju vormimine (waveshaping)
  17. lainekuju (waveform)
  18. lainepikkus
  19. lainetabel (en:wavetable)
  20. lainetabelanalüüs (wavelet-analüüs)
  21. lainetabelsüntees (wavetable synthesis) en:wavetable synthesis, esimene helisünteesi meetod. Selle leiutas Max Mathews 1950. aastate lõpus. Genereeritakse näiteks sinusoidide summa, kolmnurkne perioodiline signaal või salvestatakse üks periood helisignaali, mida seejärel korratakse. Erineva põhisageduse saamiseks peame mahamängimisel edenema tabelis eri sammuga. Tabelis edenemise samm sõltub soovitud põhisagedusest.
  22. lainete liitmine
  23. laivelektroonika ehk live-elektroonika
  24. laskumine (decay)
  25. laskuv saehammas
  26. lauge karakteristik
  27. laulusüntees
  28. laulusüntesaator
  29. lävi
  30. LFO
  31. liides en:interface,
  32. liikumine
  33. liikumiskiirus
  34. liikumissuund
  35. liikumistelg
  36. liitheli
  37. liitlaine
  38. liitmissüntees, aditiivne helisüntees, aditsioonisüntees (en:additive synthesis)
  39. lineaarne filter
  40. lineaarne helisüntees meetod sünteesitud heli koosneb samadest sagedustest kui lähtesignaal. Lineaarsete meetodite puhul kehtivad homogeensus ja superpositsioon
  41. lineaarne interpolatsioon
  42. lineaarne kõver
  43. lineaarne PCM
  44. lineaarne polarisatsioon
  45. lineaarne sageduse telg
  46. lineaarne süsteem
  47. lineaarne teisendus
  48. lineaarne torumudel
  49. lineaarpolarisatsioon
  50. lineaarsus
  51. lint
  52. lintmagnetofon
  53. lintmagnetofoni ketas
  54. lisaargument
  55. lisaobjekt (third party object)
  56. lisaresonaator kõlakast või häälestatud resonaatortoru
  57. lisaresonants
  58. loend (MAX/MSP/Jitter) (list) MAXis on võimalik ühe juhtme kaudu paralleelselt edasi anda mitut numbrit või sõnumit
  59. logac
  60. logarimilisus
  61. logaritm
  62. logaritmi alus
  63. logaritmiline skaala
  64. logaritmiline süsteem
  65. logaritmimine
  66. logaritmitav
  67. logaritmsüsteem
  68. lõik
  69. lõikamine
  70. lõikesagedus
  71. lõpliku siirdega filter ehk FIR-filter
  72. looduslik süsteem
  73. löögikiirus
  74. löök (beat)
  75. lõplik impulsskarakteristik ehk FIR (FIR – finite impulse response) lõpmatu hulk. Digitaalne filter, mis sellise operatsiooni teostab, ongi lõpmatu sinc-funktsiooni kujulise impulsskarakteristikuga
  76. lõpmatus
  77. LSB (least significant bit)
  78. lugeja (counter) on numbriluger
  79. lugemissuund
  80. luku sümbol
  81. lukustamine
  82. lüliti (toggle)
  83. lülitusstaatus
  84. luu
  85. luup (loop)

M[muuda | muuda lähteteksti]

  1. maatriks
  2. Macintosh
  3. madal amplituud
  4. madal resolutsioon
  5. madal signaalitase
  6. madalaamplituudiline müra
  7. madalaamplituudiline signaal
  8. madalasageduslik generaator (LFO – low frequency oscillator)
  9. madalasageduslik sinusoid
  10. madalpääsfilter ehk madalsagedusfilter (lowpass filter)
  11. madalpääsfiltri disain
  12. madalpääskammfilter
  13. madalpääsvariant
  14. madalsagedus
  15. madalsagedusostsillaator (LFO – low frequency oscillator)
  16. magnetlint
  17. magnetoptiline meedium
  18. magnetoptilisus
  19. magnetväli
  20. magnituud (magnitude)
  21. mahalahutatav dither (dither-müra lahutatakse signaalist mahamängimisel)
  22. mahamängimine (playback)
  23. mahamängimiskiirus
  24. maksimaalne amplituud
  25. maksimaaltugevus
  26. maksimum en:peak
  27. maksimumamplituud (peak amplitude)
  28. manipulatsioon
  29. märkus (comment)
  30. maskeerimine
  31. maskeerimisefekt
  32. maskeerimiskõver
  33. maskeerimiskõvera kuju
  34. maskeerimiskõvera maksimum
  35. maskeeriv heli
  36. massvedru tehnika (mass-spring)
  37. masterdamine
  38. matemaatiline tehe
  39. materjal
  40. materjalikoefitsient
  41. matkimine
  42. Max/MSP/Jitter
  43. McAulay-Quatieri algoritm
  44. mediaanfilter
  45. meetod
  46. mehaaniline keha
  47. mehaaniline laine
  48. mehaaniliste arvutite väristaja
  49. mel-skaala
  50. mel-ühik
  51. membraan ehk kile
  52. menüüriba
  53. metalse kõlaga heli
  54. metalsus
  55. metronoom
  56. metsakohin
  57. MI ehk modulatsiooniindeks
  58. MIDI
  59. MIDI-formaat
  60. MIDI-helikõrgus (MIDI pitch)
  61. MIDI-informatsioon
  62. MIDI-kanal
  63. MIDI-liides (MIDI interface)
  64. MIDI-noot
  65. miinus
  66. miinusmärk
  67. mikrofon
  68. mikrotoon
  69. miksimine
  70. millisekund
  71. MIREX—võistlus ehk MIREX
  72. mitteharmooniline heli on müra
  73. mitteharmoonilisus tekib osahelide sageduste mittetäistarvuliste suhete korral
  74. mittekonstantne pinge
  75. mittekuuldav heli
  76. mitteperioodiline
  77. mittereaalaeg
  78. mittereaalajaanalüüs–resüntees
  79. mitterekursiivne filter
  80. mitterekursiivne FIR-filter
  81. mitterekursiivne struktuur
  82. mitterekursiivsus
  83. mobiiltelefon
  84. Modalys
  85. modelleerimine sinusoididega
  86. modelleerimine
  87. modernne vähendav süntees
  88. modifikatsioon
  89. modulaarsüsteem
  90. modulaator
  91. modulatsioon
  92. modulatsiooniindeks ehk MI ehk modulatsioonisügavus
  93. modulatsiooniprintsiip
  94. modulatsioonisagedus
  95. modulatsioonisügavus ehk modulatsiooniindeks
  96. modulatsioonisügavuse tegur
  97. moduleerimine
  98. moduleeritav sagedus ehk kandesagedus (carrier frequency)
  99. moduleeritud helilaine
  100. moduleeriv sagedus (modulating frequency)
  101. moduleeriv signaal
  102. molekul
  103. moodisüntees ehk modaalsüntees (modal synthesis) kõik pilli võnkumismoodid modelleritakse eraldi. Kasutatakse hulka teist järku digitaalfiltreid.
  104. moodus
  105. moonutus (distortion). Signaali tasemest sõltuv võimendus (lainekuju moonutamine näiteks sigmoidfunktsiooniga)
  106. Mooreri algoritm Moorer lisas 1. järku madalpääsfiltri kammfiltri tagasisideahelasse. Madalpääskammfiltril pikk impulsskarakteristik, kõrged sagedused sumbuvad kiiremini kui madalad, loomulikum ja vähemmetalne kõla. Soovitatav vähemalt 6 madalpääskammfiltrit paralleelselt.
  107. MPEG-7
  108. MSP
  109. MSP-signaal
  110. mudel
  111. multimeediumi standard
  112. multimeediumiseade
  113. murdhilistus (fractional delay) on diskreetimisperioodist väiksem hilistus
  114. murdhilistusfilter polünoomiga aproksimeerides
  115. murdhilistusfilter
  116. murru lugeja
  117. murru nimetaja
  118. must kast (black box)
  119. must
  120. muundamine
  121. muusika tõlgendamine
  122. muusikainstrument
  123. muusikaline parameeter
  124. muusikaprogramm
  125. muutuja väärtus
  126. muutuja
  127. muutumine
  128. mõõtmine
  129. mõõtmisühik
  130. mähisjoon (envelope) on vahend, mille abil saab mõjutada heli ajalist kontuuri. Enamasti puudutab see helitugevuse parameetrit, kuid mähisjoone abil saab mõjutada ka muid parameetreid. Nii on tuntud uau-uau-efekt kus liigutatakse filtri piirdesagedust heli ajalise kontuurina.
  131. mähisjoone faas
  132. mähisjoone kuju
  133. mähisjoone kurv
  134. mälu
  135. mängija
  136. määramine
  137. määratlemine
  138. müra eraldamine
  139. müra filtreerimine
  140. müra kujundamine (noise shaping)
  141. müra spekter
  142. müra võimsuspekter
  143. müra
  144. mürakomponent
  145. mürakujundaja
  146. mürasignaal
  147. müraspektri jaotus
  148. müratase (van müranivoo)

N[muuda | muuda lähteteksti]

  1. naturaalne pill
  2. N-diskreedine hilistus
  3. negatiivne forward-ahel
  4. negatiivne suund
  5. negatiivse detsibelli süsteem
  6. nelinurklaine ehk nelinurk (square wave) en:square wave
  7. nelinurklaine servasuhe
  8. nelinurkne aknafunktsioon
  9. nelinurkne funktsioon
  10. neljandat järku resoneeriv madalpääsfilter
  11. NFFT
  12. nimelisand
  13. noodi kestus (duration)
  14. noodi nobedus (velocity)
  15. noodi number (note number)
  16. noodikiri
  17. Nord Lead Clavia poolt Rootsis toodetud süntesaator
  18. normaalseisund
  19. normaaltingimused
  20. normaliseerimine
  21. normaliseeritud nurksagedus
  22. normaliseeritud sagedus (normalized frequency)
  23. notein
  24. Novation
  25. nuia kiirus
  26. nuia materjal pehme-kõva
  27. nuia positsioon kilel
  28. nuia suurus
  29. null
  30. nulli nurk
  31. nullidega jätkamine (zero padding) Kui sagedusesituse sageduslik tihedus ei piisa (või näiteks kui soovime pikendada signaalilõiku nii et selle pikkus oleks kahe aste), võib signaalilõigule lisada nulliseid väärtusi. Sellega on võimalik diskreetida
  32. nullkoht
  33. number (MAX/MSP/Jitter) numbritega võib programmi tüürida, MIDI-informatsiooni koostada jne.
  34. number
  35. numbrikast (number box)
  36. numbrikoht
  37. numbrite jada
  38. nupp (button)
  39. nurk
  40. nurksagedus
  41. näidis (sample)
  42. närvikiud
  43. närvirakk
  44. Nykvisti kriteerium
  45. Nykvisti sagedus
  46. Nykvisti teoreem

O[muuda | muuda lähteteksti]

  1. objekt (object)
  2. objekti sisend (inlet)
  3. objekti väljund (outlet)
  4. objektorienteeritud videotöötlusprogramm
  5. objektorienteeritud programmeerimiskeel (object orientated programming language)
  6. oktaaviviga kahe kõrvuti oleva harmoonilise asemel leitakse vahe näiteks 1. ja 3. harmoonilise vahel
  7. operatsioon
  8. operatsioonisüsteem
  9. optika
  10. optiline meedium
  11. originaal
  12. originaalkiirus
  13. OS 9.2
  14. OS X
  15. osa
  16. osaheli (partial)
  17. osaheli ehk harmooniline
  18. osahelianalüüs
  19. osahelide struktuur ehk osahelikoosseis
  20. osaheliindeks (partial index)
  21. osahelikoosseis ehk osahelide struktuur
  22. osahelirida
  23. osahelispekter
  24. ostsillaator ehk heligeneraator
  25. ostsillatorsagedus
  26. ostsilloskoop
  27. osuti
  28. otse kulgev heli ehk otse tulev heli

P[muuda | muuda lähteteksti]

  1. PA mudel
  2. paaris
  3. paarisharmooniline
  4. paaritu
  5. paarituharmooniline
  6. paigalseis
  7. pakkimine (compression)
  8. panoraamimine en:panning
  9. parabool
  10. paralleelarvude jada
  11. paralleelne ahel
  12. parameeter
  13. parameetrite juhuslikustamine
  14. PCM
  15. PDF-fail
  16. peegeldunud heli
  17. peegeldunud laine
  18. peegeldus
  19. peegelduse viive
  20. peegelduskordaja
  21. peegelsümmeetriline spekter
  22. pendel
  23. periood
  24. perioodi kestus ehk perioodi pikkus
  25. perioodiline funktsioon
  26. perioodiline liikumine
  27. perioodiline muutumine
  28. perioodiline signaal
  29. perioodilisus
  30. Pianoteq
  31. pianoteq-süntees
  32. pidev sagedusesitus
  33. pidevsignaal (continuous time signal)
  34. pidevsignaali taastatavus
  35. pidevus
  36. piiraja (limiter) lõikab signaali ära teatud tasemest alates
  37. piiramatu siirdega filter ehk IIR-filter
  38. piirdesagedus (cut-off frequency)
  39. pikilaine ehk longitudinaallaine
  40. pikk hilistusahel
  41. pikk kaja
  42. pikkus
  43. pill ehk muusikainstrument
  44. pilli modelleerimine
  45. pilli mudel
  46. pillikeel pingutatud kahe punkti vahele. Tal on parameetrid nagu pikkus, keele pinge, keele paksus ja materjalikoefitsient. Ärritaja materjal, löögikiirus ja pillikeele kontaktpunkt on samuti parameetrid, millest sõltub helitulemus. Pillikeelte osahelide struktuur on valdavalt harmooniline (ehk sageduste täisarvulised suhted).
  47. pillikeele kontaktpunkt
  48. pillikeele mudel
  49. pillikeele mudeli filter
  50. pillikeele mudeli pöördfilter
  51. pillikeele tõmbamine
  52. pinge
  53. pluss
  54. plussmärk
  55. polarisatsioon
  56. polüfoonia
  57. polünoom
  58. polünoomfunktsioon
  59. polünoomi järk
  60. polünoomiga aproksimeerimine
  61. poogenkeelpillid
  62. pooltoonikõver ehk ''half pitch-kõver''
  63. poolus
  64. pooluse nurk
  65. pooluse raadius
  66. positiivne suund
  67. praktika
  68. professionaalne audio
  69. programm
  70. programmeerimissüsteem
  71. programmiaken (patcher window)
  72. programmijärgnevus
  73. programmiskeem (patcher)
  74. psühhoakustika
  75. psühhoakustiline mudel
  76. pudelikael
  77. puhas sinusoid
  78. puhkpilli mudel on lineaarse torumudeli ning ebalineaarne lähtesignaali (excitation) ühendumismudel
  79. puhver (buffer)
  80. puhvri sisu
  81. pulsilaiusmodulatsioon en:pulse width modulation
  82. punkt
  83. põhiheli
  84. põhilainekuju
  85. põhiomadus ehk vaikeväärtus (default setting)
  86. põhioperatsioon
  87. põhisagedus (fundamental frequency)
  88. päripäeva
  89. pöördepositsioon
  90. pöördfunktsioon
  91. pöördkammfilter
  92. pöördkammfiltri ülekandefunktsioon
  93. pöördresonantsfilter (notch filter)
  94. pöördtehe
  95. pöördvõrdelisus ehk retsiprooksus
  96. pööre
  97. püsimine (sustain)

Q[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Q-väärtus kesksagedus jagatud riba laius

R[muuda | muuda lähteteksti]

  1. raadio
  2. raadiolaine
  3. raadiosaade
  4. raadiosidetehnika
  5. raadius
  6. rada
  7. raesüntees ehk granulaarsüntees (granular synthesis)
  8. rakendamine
  9. randomiseerimine ehk juhuslikustamine
  10. reaalaeg
  11. reaalajaanalüüs–resüntees
  12. reaalarv
  13. reaalne signaal signaal koosneb reaalarvudest
  14. reaaltelg
  15. register
  16. reguleeritav faasikarakteristik
  17. reguleeritav filter
  18. rekursiivne filter
  19. rekursiivsete filtrite poolused
  20. rekursiivsus
  21. relatiivsus ehk suhtelisus
  22. relatiivsüsteem
  23. ResAn
  24. resolutsioon (bit rate)
  25. resonaator
  26. resonants
  27. resonantsanalüüs
  28. resonantsfilter (resonant filter) tõstab ühe konkreetse sageduse juures, muud summutatakse
  29. resonantsfiltri amplituudikarakteristik
  30. resonantsfiltri impulsskarakteristik
  31. resonantsfiltri nullkohad
  32. resonantsfiltri ülekandefunktsioon
  33. resonantsi tippväärtus (võimendus)
  34. resonantskurv
  35. resonantssagedus on läbilaskeriba kesksagedus
  36. reverberatsioon ehk kaja (echo)
  37. reverberatsiooni impulsskaja
  38. reverberatsioonialgoritm ehk kajaalgoritm
  39. reverberatsioonifilter
  40. riba kesksagedus
  41. riba
  42. ribafilter (bandpass filter) laseb läbi teatud sageduste ala, muud sagedused summutatakse
  43. ribalaius ehk sagedusvahemik
  44. rikas helisignaal
  45. ring
  46. ringi ümbermõõt
  47. ringjoon
  48. ringmodulatsioon
  49. ringsagedus
  50. ristfeid (crossfade) (en:crossfade) kokku jootmine, soome k ristihäivytys, kokkusulatamine või kokkusulandumine
  51. ristlaine ehk transversaallaine
  52. Roland
  53. ruum
  54. ruumi impulsskaja simuleerimine Varased peegeldused modelleeritakse harva FIR-filtri abil. Harva filtri puhul vaid teatud impulsskarakteristiku diskreedid on nullist erinevad. Reverberatsiooni impulsskaja sarnaneb müraga. Seda võib modelleerida
  55. ruumi impulsskaja ehk ruumi impulsskarakteristik
  56. ruumi impulsskarakteristik ehk ruumi impulsskaja
  57. ruumi mürataust
  58. ruumiakustika simuleerimine
  59. ruumiakustika
  60. ruumikaja
  61. ruumiline dimensioon
  62. ruumindamine ehk spatsialisatsioon en:spatialisation,
  63. ruutkeskmine (RMS – root mean square)
  64. rõhk
  65. röntgenilaine
  66. rütm rütmil on kolm põhiskaalat: takt, löök, tatum (time atom) – kestuselt lühim regulaarselt esinev ajagraanul
  67. rütmi analüüs vajalik muusika automaatse noodistamise puhul
  68. rütmi ja tempo automaatne määratlemine
  69. rütmistruktuur

S[muuda | muuda lähteteksti]

  1. S/Pdif
  2. saehamba kalle
  3. saehamba lainekuju generaator (sawtooth ramp generator)
  4. saehammas ehk saehamba lainekuju (sawtooth, Sägezahn)
  5. sagedus (frequency, Frequenz)
  6. sagedusala
  7. sagedus-amplituudjäljed Üldiselt modelleerimisel kasutatakse kas teatud arvu kõige kõrgemaid spektri tippe või teatud lävest kõrgemal olevaid spektri tippe. Kui spektri tippude modelleerimist teostada lõiklõigult, on võimalik leida, millisele sagedusele teatud heli komponent on siirdunud järgmises lõigus. Tulemuseks on nn sagedus-amplituudjäljed
  8. sagedusdiskreet
  9. sagedusesitus (frequency domain)
  10. sagedusesitusi resolutsioon
  11. sageduse funktsioon
  12. sageduse muutus ajas
  13. sageduse peegeldus
  14. sageduse tasand
  15. sageduse viga
  16. sagedusemuutja ehk sageduse tõstja-madaldaja
  17. sagedusesitus
  18. sagedusesituse hõlmad
  19. sageduskarakteristik
  20. sageduskomponendi hilistumine
  21. sageduskomponendi sumbumine
  22. sageduskomponent ehk harmooniline
  23. sageduskoosseis
  24. sageduslik koostis
  25. sageduslik maskeerimine
  26. sageduslik resolutsioon
  27. sageduslik tihedus
  28. sagedusmodulatsioon ehk FM (frequency modulation)
  29. sagedusmodulatsiooni printsiip
  30. sagedusmodulatsioonisüntees ehk FM-süntees (frequency modulation synthesis) en:frequency modulation synthesis) leiutas John Chowning 1960-ndatel. Publitseeris ja patenteeris 1970-ndate lõpul. Meetod jõudis kasutusse Yamaha süntesaatorites 1980-ndatel. Arvutuslikult lihtne moodus toota palju harmoonilisi.
  31. sagedusnivoo
  32. sageduspiirkond
  33. sagedusriba
  34. sagedusskaala
  35. sagedusspekter
  36. sagedussuhe
  37. sageduste vahe
  38. sagedustegur
  39. sagedustelg
  40. sagedus-tugevus-paar
  41. sagedusväärtus
  42. sagedusvahemik ehk ribalaius
  43. salvestamine (recording)
  44. salvestamise kvaliteet
  45. salvestise restaureerimine
  46. samaaegsus ehk simultaansus
  47. samaajaline maskeerimine (simultaneous masking)
  48. samm
  49. Scheireri algoritm
  50. Schroederi algoritm on esimene kaja/reverberatsiooni algoritm. See koosneb, paralleelselt mitmest kammfiltrist, erinevad hilistused, tagasiside võimendus, paar all-passfiltrit jadamisi, põhjustavad impulsskarakteristiku laienemise ajas. Schroeder leiutas all-pass filtri aastal 1961, lisades kammfiltrile negatiivse forward-ahela. Tänu sellele amplituudikarakteristikust tuli tasane ja impulsskarakteristik on sama pika kestusega kui kammfiltril.
  51. seaduspärasus
  52. seinakell
  53. sekventser (sequencer)
  54. servamodulatsioon ehk tämbraalmodulatsioon
  55. sigmoidfunktsioon
  56. signaal sageduse tasandil
  57. signaal
  58. signaali amplituud
  59. signaali filtreerimine
  60. signaali genereerimine
  61. signaali lühiajaline komponent (transient)
  62. signaali mähisjoon
  63. signaali mittelineaarsus
  64. signaali moonutus
  65. signaali resolutsioon
  66. signaali sagedus
  67. signaali sagedusesitus
  68. signaali sageduslik koostis
  69. signaali sageduslikud omadused
  70. signaali spekter
  71. signaali spektrogramm
  72. signaali tase
  73. signaali tee faas
  74. signaali tee
  75. signaali valgendamine spektri muutmine tasasemaks
  76. signaali võimsus
  77. signaalide korrutamine
  78. signaalikomponent
  79. signaalilõik
  80. signaalitöötlus
  81. siinus
  82. siinusfunktsioon
  83. siinusgeneraator
  84. siinusheli
  85. siinuslaine kõrgus ehk amplituud
  86. siinuslainekuju
  87. siinusosa
  88. simulatsioon
  89. simuleerimine
  90. sin
  91. sinc-funktsioon
  92. sinusoid
  93. sinusoidaalne komponent
  94. sinusoidmüra mudel
  95. sisekõrv
  96. sisend (MAX/MSP/Jitter) (inlet) en:inlet
  97. sisend (input)
  98. sisendi kanal
  99. sisendsignaal
  100. sisendsignaali väärtus
  101. sisendväärtus
  102. sissefeid (fade-in)
  103. sissefeidi kestus (fade-in length)
  104. skaalamine
  105. skeem
  106. sonogramm (sonogram)
  107. sonogrammanalüüs
  108. soojuslaine ehk infrapunalaine
  109. spekter
  110. spektraalanalüüs
  111. spektraalesitus
  112. spektraalne ala
  113. spektri kompressioon
  114. spektri konvolutsioon
  115. spektri koobas
  116. spektri kuju
  117. spektri leke (spectral leakage) Kuna DFT on FT diskreeditud versioon, sõltub spektri kuju sellest, millise sagedusega komponenti me esitame piiratud täpsus
  118. spektri masskeskmine
  119. spektri modelleerimine
  120. spektri mudel
  121. spektri tipp
  122. spektri tippudevaheline kaugus ehk sageduse erinevus spektri tippudevaheline sageduste vahe
  123. spektrianalüsaator
  124. spektrogramm
  125. staatuseaken ehk olukorraaken
  126. stabiilne filter väljund ei või kasvada lõpmatusse, filter ei või hakata genereerima
  127. standardhälve
  128. statsionaarne signaal signaali sageduslikud omadused ei muutu
  129. statsionaarsus
  130. stereo
  131. stereoefekt hilistuse modulatsioonid eri faasis eri kanalites
  132. STFT
  133. stohhastiline signaalikomponent
  134. stohhastilisus
  135. struktuur
  136. stuudio ehk helistuudio
  137. subharmooniline helisüntees en:subharmonic synthesis,
  138. subjektiivsus
  139. subtraheeriv helisüntees ehk subtraktiivne süntees ehklahutussüntees en:subtractive synthesis,
  140. suhtelisus ehk relatiivsus
  141. sulam
  142. sumbumine Sumbumine sõltub sagedusest. Looduslikes süsteemides kõrged sagedused sumbuvad rohkem kui madalad sagedused. Kadusid võib modelleerida hilistusega ühendatud madalpääsfiltri abil. Praktikas üsna lauge karakteristikuga
  143. sumbumisaeg
  144. sumbuv resonanats
  145. sumbuvus
  146. sumbuvuse kiirus
  147. sumbuvusfilter
  148. summa
  149. summeerimine
  150. summeeriv süntees heli toodetakse summeerides sinusoide (iga sageduskomponent e. harmooniline genereeritakse eraldi). Summeeriv süntees on vastupidine operatsioon võrreldes Fourier' analüüsiga
  151. summutamine
  152. superpositsioon
  153. superpositsiooni printsiip
  154. sõltumine
  155. sõnaline argument
  156. sõnum (MAX/MSP/Jitter) (message)
  157. sõnumikast (message box)
  158. sämpel ehk näidis (sample)
  159. diskreetimissagedus ehk sämplimissagedus (sample rate) sämpler loeb lainetabelis kõigepealt heli attack ja decay osa, seejärel kordab sustain-osa nii kaua, et heli kestus on soovitud pikkusega ning lõpuks loeb tabelist release-osa. Korratava osa algus- ja lõpp-punkti määratlemiseks leitakse tihti kõigepealt heli põhisagedus. Tsükli moodustamisel on siiski oht et tsükli vahekohad on kuuldavad. Selle vältimiseks on võimalik laine kuju järgi leida koht kus tsüklit oleks kõige sujuvamalt võimalik moodustada
  160. sämplimine või diskreetimine en:sampling või näidendamine (sample näidend) sämplimise all mõeldakse helisünteesi puhul lainetabelisünteesiga sarnast meetodit, mille puhul lainetabelis on salvestatud (akustiliste pillide) signaalilõigud. Tavaliselt sämplimise puhul tabelis olevad lõigud on oluliselt pikemad kui üks periood. Kui mälu maht ei ole kriitiline, salvestatakse iga noot eraldi. Sämplitud lainetabeli ‘rida’ on võimalik enne mahamängimist töödelda (näiteks filtreerida, aeglustada, kiirendada). Sämplimise abil on võimalik esitada n-ö hübriidpille, mille heli algab näiteks
  161. sämplipõhine helisüntees en:sample-based synthesis,
  162. sämplituudsignaal
  163. sümbol
  164. sümmeetriline impulsskarakteristik
  165. sümmeetriline sagedusesitus
  166. sünaps
  167. sündmuse kestus en:event duration,
  168. sünteesimeetod
  169. sünteesiprogramm
  170. sünteesitud heli
  171. sünteetiline lauluhääl
  172. sünteetiline pill
  173. süntesaator
  174. süntesaatorisüsteem
  175. süsteem
  176. süsteemifunktsioon
  177. Synful Orchestra
  178. SYSEX

T[muuda | muuda lähteteksti]

  1. taasesitus
  2. tagasiside (feedback)
  3. tagasisideahel
  4. taju
  5. tajupiir
  6. tajutav helitugevus
  7. takt (measure)
  8. taldrikud
  9. Tap.Tools (SP-Intermedia)
  10. tarkvara
  11. tasand
  12. tasase amplituudijaotusega dither
  13. tasase amplituudijaotusega müra
  14. tasaselt maskeeriv müra (uniform masking noise)
  15. tasasus
  16. tasemedetektor
  17. tasemefilter (shelving filter)
  18. tasememuutus
  19. tatum (time atom) on lühim ajagraanul
  20. taustaheli
  21. taustamüra
  22. tavaline objekt
  23. teatud ruumiakustika simuleerimine
  24. tegur
  25. tehispeastereofoonia (de:Kunstkopfstereofonie)
  26. tehnika
  27. tehnoloogia
  28. teist järku all-pass filter
  29. teist järku resoneeriv madalpääsfilter
  30. telepilt
  31. temperatuur
  32. tempo
  33. teoreetiline mudel
  34. teoreetiline pidev sagedusesitus
  35. tervik
  36. testsignaal
  37. Thirani all-pass filter
  38. Thirani filtri karakteristikuid
  39. tigu (kõrv)
  40. tiibklaver (grand piano)
  41. tiibklaveri mudel
  42. tilde ehk ˜
  43. tipp
  44. tippväärtus
  45. topeltklõps
  46. transistor
  47. transport
  48. transpositioni sagedussuhe (pitch shift ratio)
  49. transpositsioon (pitch shift)
  50. tremolo
  51. trepikujuline laine
  52. trigonomeetria
  53. trompet
  54. trükkimine (print)
  55. tsent
  56. tsirkulaarpolarisatsioon ehk pöördpolarisatsioon
  57. tugevus (gain)
  58. tugevustegur
  59. tuiklemine
  60. tulemus
  61. tulevik
  62. tunnus
  63. tuule heli
  64. tõmblukumüra (zipper noise)
  65. tõusev saehammas
  66. täisarv (integer number)
  67. täisarvukordne
  68. täismodulatsioon
  69. täisnurk
  70. täisring
  71. tämbraalmodulatsioon ehk servamodulatsioon
  72. täpne sagedus
  73. täpsus
  74. töömälu
  75. tööpind
  76. töötlemine
  77. töötlus
  78. tüüpilisus
  79. tüürimine
  80. tüürimispinge (control voltage, CV)

U[muuda | muuda lähteteksti]

  1. uau-uau-efekt (wah-wah-efect)
  2. ultraheli
  3. ultraheliala
  4. UNITOR 8
  5. universaalne efektifilter

V[muuda | muuda lähteteksti]

  1. vabavara (shareware)
  2. vahekõrv
  3. vahesagedus
  4. vahetulemus
  5. vaikne signaal
  6. vaikus
  7. valem
  8. valge müra
  9. valge müraspekter
  10. valge
  11. valguskiirus
  12. valguslaine
  13. valimine
  14. valjus (loudness)
  15. varane peegeldus (early reflection)
  16. vasakpööre
  17. vasakult-paremale-printsiip (left-to-right principle)
  18. vastandfaas
  19. vastandkaugus
  20. vastupäeva
  21. vastupidine järjekord
  22. VCA (voltage controlled amplifier)
  23. VCF (voltage controlled filter)
  24. VCO (voltage controlled oscillator)
  25. veelaine
  26. veepinnalaine
  27. veerandtoon
  28. vertikaalne ulatus
  29. vertikaalresolutsioon (range)
  30. vertikaalsus
  31. vertikaaltelg
  32. vesi
  33. vibraato
  34. video
  35. viga
  36. vihmasadu
  37. viive (delay)
  38. vikerkaarevärvid
  39. vinüülplaat
  40. virtuaal-analoogsüntees (virtual-analog-synthesis)
  41. virtuaalne analoogsüntees en:virtual analog synthesis
  42. virtuaalne baasharmooniline (pitch)
  43. virtuaalne baasharmooniline (virtual pitch)
  44. virtuaalne heebel
  45. virtuaalne helinivoo mõõtja (virtual level meter)
  46. virtuaalne muusikainstrument ehk VST (virtual musical instrument)
  47. virtuaalne ostsilloskoop
  48. virtuaaltegelikkus ruumid, mida pole olemas või mida pole võimalik füüsikaliselt ehitada, näiteks muutuvad ruumid
  49. võimendamine
  50. võimendi
  51. võimendus
  52. võimenduse regulaator
  53. võimenduskraad
  54. võimsus
  55. võimsusspekter
  56. võimsusspektri Fourier’ pöördteisendus
  57. võnge
  58. võnke intensiivsus ehk äärmine võnkediapasoon
  59. võnkeparameeter
  60. võnkesüsteem pillikeel, kile, õhusammas
  61. võnketelg
  62. võnketüüp
  63. võnkevorm
  64. võnkumine
  65. voolupinge
  66. võrdlemine
  67. võrdlusühik
  68. võrdne jaotus
  69. võtmesõna
  70. vähendatav dither ehk vähendatav dithermüra (subtracive dither)
  71. vähendav süntees põhineb allika ja filtri olemasolul. Genereeritakse mingi elementaarne signaal, mille omadusi muudetakse filtreerimise teel. Enamasti kasutatakse elementaarsignaale, mille spektris on tihedalt komponente. Signaal filtreeritakse kas madalpääsfiltriga või resonaatoriga
  72. vähendava sünteesi implementeerimine
  73. väiksem kui
  74. väljund en:outlet
  75. väliskõrv
  76. väljafeid (fade-out)
  77. väljafeidi kestus (fade-out length)
  78. valju heli
  79. väljund (outlet)
  80. väljund (output)
  81. väljundikanal
  82. väljundsignaal
  83. väljundväärtus
  84. värav ehk geit (gate) nullib signaali teatud tasemest allpool
  85. värin (dither)
  86. väärtus

w[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Windows 2000
  2. Windows XP

Õ[muuda | muuda lähteteksti]

  1. õhk
  2. õhu võnkumise kaardistamine
  3. õhuniiskus
  4. õhuvõnkumise lainepikkus
  5. õppetükk (tutorial)
  6. õunaklahv (command)

Ä[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ärritaja
  2. äärmine võnkediapasoon ehk võnke intensiivsus

Ö[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ööbik

Ü[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ühe poolusega filter
  2. ühe poolusega rekursiivne filter
  3. ühekohaline arv
  4. ühemõõtmeline transversaallaine
  5. ühikhüpe
  6. ühikringjoon
  7. ülediskreeditud signaal
  8. ülediskreetimine (oversampling)
  9. ülekandefunktsioon
  10. ülekandefunktsiooni lugeja
  11. ülekandefunktsiooni nimetaja
  12. ülekandefunktsiooni nullkohad
  13. ülemheli (overtone)
  14. ülemhelide rühm
  15. ülemhelirida
  16. üleminekusagedus
  17. ülerõhk
  18. ümardamine

X[muuda | muuda lähteteksti]

  1. x-telg

Y[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Yamaha DX7 ehk DX7
  2. Yamaha VL-1
  3. Yamaha VL-7
  4. Yamaha
  5. YIN
  6. YIN-meetod

Z[muuda | muuda lähteteksti]

  1. y-telg
  2. Z-teisendus