Kõne

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib kõnest hääle kasutamisest keeleliseks suhtluseks; kõne teiste tähenduste kohta vaata Kõne (täpsustus)

Ingliskeelse kõne puhu inimhääle tekitamine kujutatuna läbi reaal-aja MRT.

Kõne on inimeste poolt hääle kasutamine keelelises suhtluses. Kõne akustilisi omadusi uurib akustiline foneetika.

Kõnehelide füüsikalised omadused[muuda | muuda lähteteksti]

Tavaline kõne sisaldab peamiselt helisid sagedusribas 100-10 000 Hz. Seejuures on keskmiselt meeste kõneheli kõige valjum sagedusribas 100-200 Hz ja naiste kõneheli sagedusribas 200-400 Hz. Täishäälikud jäävad peamiselt keskmistele sagedustele ja kaashäälikud kõrgematele > 1 kHz sagedustele. Seejuures on täishäälikute helirõhutase kõrgem kui kaashäälikutel. Kõne hea arusaadavuse eelduseks on seejuures kaashäälikute eristamine. Kõne helirõhutase ja sagedusjaotus oleneb keelest mida räägitakse, rääkija soost ja vanusest. Seejuures võivad individuaalsed erinevused olla väga suured.[1]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Mikko Kylliäinen, Valtteri Hongisto (2009). Hoonete akustiline projekteerimine. Tallinn: ET-INFOkeskuse AS. Lk 55.