Tuiklemine

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Tuiklemise sagedust illustreeriv graafik

Tuiklemine on kahe lähedase sagedusega osaheli interferentsil esinev nähtus, mida kuuldavate helide korral inimene tajub perioodilise helivaljuse muutusena. Antud helivaljuse perioodilise muutuse sagedus on võrdne kahe interfereeruva heli sageduste vahega.

Tuiklemine on näiteks abiks muusikainstrumente häälestamisel.

Tuiklemine võnkumiste korral[muuda | muuda lähteteksti]

Kui kahe samasihilise liidetava lihtharmoonilise võnkumise sagedused erinevad vähe, võib resultantliikumist kujutada pulseeriva amplituudiga harmoonilise võnkumisena. Kui ühe lihtharmoonilise võnkumise võrrand on ja teise lähedase sagedusega võnkumise võrrand on , siis liites saadakse

seejuures sulgudes olev tegur muutub palju aeglasemalt, kui teine tegur. Seetõttu on amplituudi muutumine perioodiline ja muutub vastavalt sulgudes oleva avaldise absoluutväärtusele.[1]

Binauraalne tuiklemine[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Binauraalne tuiklemine

Binauraalne tuiklemine on kõrvapete (kuulmisillusioon), kus inimene tajub tuiklemist kahe lihtheli puhul, mõlemad sagedustega, vähem kui 1500 Hz ja sageduste erinevusega vähem kui 40 Hz, kui neid kahte heli mängitakse mõlemat eri kõrvadesse samaaegselt. Tavalist tuiklemist võib tajuda ka ühe kõrvaga, aga binauraalse tuiklemise tajumiseks on vaja mõlema kõrva ja ajus paikneva helitajuga seotud osade koostööd.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. I. Saveljev (1978). Füüsika 1. Tallinn: Valgus. Lk 184.