Helilaine

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Helilaine on tahkes, vedelas või gaasilises keskkonnas leviv deformatsioonilaine. Helilaine levib pikilainena, milles keskkonna osakesed võnguvad laine levimise sihis. Laine levimisega kaasneb keskkonna paisumine ja hõrenemine, seega keskkonna deformatsioon.[1]

Heli saab lainetena levida elastses keskkonnas. Vaakumis helilained ei levi, sest puudub keskkond, mis võnkumist edasi kannaks.

Helilaine poolt keskkonna staatilisele rõhule lisanduvat vahelduvamärgilist akustilist lisarõhku nimetatakse helirõhuks. Energiat, mis kandub helilainega ajaühikus läbi laine levimise suunaga risti oleva pinna ühiku, nimetatakse heliintensiivsuseks.

Kuulmisaistingu tekitab õhus või vees leviva elastsuslaine poolt kuulmekilele avaldatav rõhk. Kõrv kuuleb helilaineid akustiliste võnkumistena, mille sagedus asub vahemikus 16 Hz kuni ligi 20 000 Hz.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ENE 2. köide, 1987

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]