Kvantimine

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib signaalitöötluse mõistest; füüsika mõiste kohta vaata artiklit Kvantiseerimine

Kvantimine (ingl quantization) on signaalitöötluse operatsioon, mis järgneb analoogsignaali ajalisele diskreetimisele ja seisneb selles, et diskreetsignaali mõõtepiirkond (signaalipinge maksimaalväärtus) jaotatakse lõplikuks arvuks vahemikeks ja väljendatakse saadud astmete – kvantimistasemete – väärtused kahendkoodis. Selleks kasutatavad koodisõnad koosnevad teatavasti bittidest, s.t kahendnumbritest 0 ja 1. Niiviisi aja ja väärtuse järgi kodeerimise teel saadaksegi digitaalsignaal.

3 biti pikkuse koodisõna korral on võimalik saada 8 kvantimistaset

Bittide arvu koodisõnas nimetatakse bitisügavuseks ehk kvantimissügavuseks (ingl bit depth, ka resolution). Kvantimisega kaasneb paratamatult signaali teatav moonutus (kvantimisviga). See moonutus on seda väiksem, mida rohkem on kvantimistasemeid.

Joonisel on kujutatud siinussignaali pinge kvantimist 3 biti sügavuselt; sel juhul saab signaalil olla 23 = 8 väärtust. Näiteks audiosignaali analoog-digitaalmuundamisel kasutatakse vähemalt 16-bitist kvantimissügavust. Siis saab signaalil olla maksimaalselt 216 = 65 536 väärtust ehk kvantimistaset. Mida suurem on bitisügavus, seda suurem on ka digiteeritud signaali dünaamikaulatus.

Kvantimise tagajärjel signaalile lisanduv kvantimisviga (-müra) avaldub digitaalse audiosignaali tagasimuundamisel analoogkujule kahinana, pildisignaali puhul avaldub see müra teralisusena.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]